Tarkvara ja infosüsteemi arendamine muutub iga päevaga keerukamaks, kuid samas ka nutikamaks. Bitwebi tegevjuht Tõnis Tobre avab intervjuus, kuidas disainisüsteemid aitavad luua paremaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi nii riigi- kui ka erasektoris. Juttu tuleb ka ligipääsetavuse olulisusest, uue direktiivi mõjust ettevõtetele ning sellest, kuidas väikeste sammudega suurte ja tõhusate süsteemideni jõuda.

Miks peaksid tavalist inimest disainisüsteemid huvitama?

Kui mõelda näiteks riiklike infosüsteemide, nagu eesti.ee ja selle alla koonduvate erinevate asutuste kasutajaliideste peale, siis näeme, et kõik need näevad väga sarnased välja. See on hea näide laiemast plaanist, kus disainisüsteemidega riik ja ettevõtted oma ressursse mõistlikult kasutavad.

Kui süsteemide disainimisele pöörataks algusest peale tähelepanu, hoitakse sellega kokku aega ja raha. Kokkuvõttes on see ju maksumaksjalt tulev rahaline panus, millega peaksime nutikate eestlaste kombel targalt ringi käima. Seega puudutab see kaudselt meid kõiki.

Erasektoris on veidi teine vaade, sest seal pole tegemist maksumaksja rahaga, kuid ettevõtted, nagu näiteks e-poed, vajavad ikkagi häid lahendusi, et pakkuda kasutajasõbralikku kogemust. Näiteks ligipääsetavus – see pole ainult puudega inimestele oluline, vaid loob ka laiemalt ühiskonnas ühtsema ja kaasavama keskkonna. 

Kui puuetega inimesed soovivad hotelli broneerida, spaas käia või e-poest kaupa tellida, peab see neile võimalik olema. Küsimus on selles, millises ühiskonnas me tahame elada – kas sellises, kus kõik saavad lihtsalt osa võtta, või kus mõni jääb kõrvale?

Selle aasta juunist hakkab kehtima nõue, et ligipääsetavusega peavad arvestama nüüd ka erasektori ettevõtted. See tähendab, et ka e-poodnikel ja erinevate broneerimissüsteemide haldajatel on kohustus tagada ligipääsetavus oma süsteemidele. Kui puuetega inimesed soovivad hotelli broneerida, spaas käia või e-poest kaupa tellida, peab see neile võimalik olema.

Ja see on ka mõistlik, sest küsimus on selles, millises ühiskonnas me tahame elada – kas sellises, kus kõik saavad lihtsalt osa võtta, või kus mõni jääb kõrvale?

Teie ettevõtte tunnuslauseks on „Väikeste, kiirete sammudega suurte süsteemideni.” Kuidas seda praktikas rakendate ja milline on disainisüsteemide roll selles protsessis?

Maailm ja süsteemid on pidevas muutumises. Täpselt samamoodi on muutumises süsteemid, mida me kasutame ja mida me arendame. Kõige mõistlikum on muutuvas maailmas ja olukorras arendada süsteeme nii, et oleksime hästi kohanemisvõimelised. 

Väikeste sammudega tegelikult tähendabki, et vaatame igal nädalal väga detailselt töö üle ja anname süsteemist välja juba töötava tüki, mida kasutaja saab kasutama hakata.

Disainisüsteemid annavad meeskonnale selge raamistiku.

Disainisüsteemid aitavad meil seejuures protsesse optimeerida. Selle asemel, et mõelda kõik üksikasjad iga kord uuesti läbi, loome algusest peale kindla raamistiku – niinimetatud disainisüsteemi, mis sisaldab kõiki vajalikke komponente ja reegleid. Näiteks millised värvid sobivad, kuidas nuppe paigutada või milline on kasutajaga suhtlemise stiil.

See tähendab, et disainerid ja arendajad saavad keskenduda päris probleemidele, mitte tehnilistele pisiasjadele. Kui keegi tunneb, et tahab disainisüsteemide loomisel front-end arendajana oma panust anda, siis oleme oma meeskonda selles osas laiendamas.

Kas teil on näiteid hästi toimivatest disainisüsteemidest? Kuidas need on praktiliselt kasu toonud?

Toon näite avalikust sektorist. Eestis on loodud riigiülesed disainisüsteemid, mis tagavad, et kõik riiklikud teenused näevad ühtemoodi välja ja töötavad samadel põhimõtetel. See tähendab, et kui kasutaja läheb transpordiameti veebilehele või hoopis  perehüvitisi taotlema, on ta mõlemas kohas enda jaoks tuttavas keskkonnas. 

Disainisüsteemid pole ainult arendajate tööriistad – need ühendavad kogu meeskonna ühise eesmärgi saavutamiseks.

See vähendab segadust ja parandab kasutajakogemust. Avalikus sektoris on sellisteks disainisüsteemideks TEHIKu (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) poolt arendatud TEDI ja ka üleriigiline disainisüsteem VEERA.

Erasektoris on sarnaseid süsteeme juba aastaid kasutatud. Suurtel ettevõtetel, näiteks Telial on oma disainisüsteemid, mis aitavad neil pakkuda ühtlast ja kvaliteetset teenust. Meie rakendame oma projektides sama põhimõtet. Ka väikestes projektides kasutame samamoodi disainisüsteemide põhist lähenemist. Pikemas perspektiivis hoiab see klientide jaoks kokku nii aega kui raha.

Kuidas mõjutab disainisüsteem kasutajaliidese visuaalset ja funktsionaalset külge?

Disainisüsteemid annavad meeskonnale selge raamistiku. Näiteks värvide puhul – kui süsteemil on nii-öelda tume režiim, siis selge raamistik annab juhised, kuidas see mõjutab nuppe ja muid elemente. Kui peame arvestama ligipääsetavusega, on oluline tagada, et värvikombinatsioonid oleksid hästi loetavad ka nägemispuudega inimestele. See kõik tuleb süsteemi arendamisel algusest peale läbi mõelda.

Ettevõtted peaksid juba täna vaatama üle oma süsteemid ja veenduma, et need vastavad standarditele.

Käisite hiljuti külaliseks Algorütmi podcastis. Millest seal juttu tuli ja mida põnevat kuulajad sealt teada saavad?

Algorütmi podcastis rääkisime koos TEHIKu peaarhitekti Martin Õunapiga, kuidas rakendada disainisüsteemi riigiasutuste töös. Arutasime, kuidas riigipõhist disainisüsteemi kasutada avalikus sektoris, millised on sellega kaasnevad väljakutsed ja millised eelised see pakub. Soovitame kindlasti kuulata, et paremini mõista, kuidas sellised süsteemid võivad parandada nii avaliku kui ka erasektori digilahendusi.

Algorütmi podcasti episoodi saavad huvilised vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=v-StFtuEglo

Järgmisel aastal hakkavad ligipääsetavuse nõuded kehtima ka erasektoris. Mida see tähendab ja kuidas ettevõtted peaksid valmistuma?

Alates juunist 2025 peavad kõik avalikud ja erasektori digiteenused vastama ligipääsetavuse EN 301 549 standarditele. Tegemist on Euroopa standardiga, mis koosneb muuhulgas ka ülemaailmsest digiligipääsetavuse WCAG standardist. See tähendab, et süsteemid jälgivad parimaid kasutusmugavuse praktikaid ning peavad olema kasutatavad ka erivajadustega inimestele. Näiteks peaksid nägemispuudega kasutajad saama süsteemis navigeerida ekraanilugereid kasutades.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teeb selle üle järelevalvet. Ettevõtted peaksid juba täna vaatama üle oma süsteemid ja veenduma, et need vastavad standarditele. Ligipääsetavus pole lihtsalt nõue – see on võimalus parandada kasutajakogemust ja muuta teenused kättesaadavaks kõigile.

Millised on teie arvates disainisüsteemide tulevikusuunad?

Kui varasemalt keskendusime kasutajamugavusele üldiselt, siis nüüd peame arvestama rohkem erivajadustega kasutajatega. Samuti arenevad tehisintellekt ja automatiseeritud lahendused, mis aitavad disainisüsteeme veel tõhusamaks muuta.

Tulevik  peitub kindlasti paindlikkuses ja koostöös. Disainisüsteemid pole ainult arendajate tööriistad – need ühendavad kogu meeskonna ühise eesmärgi saavutamiseks. See on põnev ja pidevalt arenev valdkond, mis pakub palju võimalusi nii riigi- kui erasektoris. 

Huvilistele tutvustame hea meelega, kuidas me tööd teeme, mida seni juba teinud oleme ja kuidas meie disainisüsteemidele läheneme. Kindlasti aitame abivajajal süsteemid üle vaadata, et need oleksid muutuva seadusega kooskõlas. Seega, ärge peljake meiega ühendust võtta!