Iga vanemlusstiil on erinev ning digiajastul mõjutab tehnoloogia olemasolu ja levik kindlasti vanemate kingituste tegemise otsuseid. Oma lapsele või noorele (esimese) nutiseadme hankimine on suur hetk, sest see avab järeltulijale ukse digimaailma – nii selle heade kui ka halbade külgedeni.

Nutiseade võib olla suureks abiks õppetöös ja suhtluses, kuid sellega kaasneb ka vastutus tagada laste turvalisus internetis. Lapsevanemana on oluline olla kaasas ja toetada lapsi digitaalses maailmas, et nad saaksid seda avastada turvaliselt ja teadlikult. Seetõttu on näiteks Bitdefenderi viirusetõrje teenuses sees vanemliku järelevalve funktsioon. See aitab lisaks ekraaniaja piirangule filtreerida välja sobimatu sisu ja tõkestada pahavara seadmesse jõudmist. Loe artiklist ka näpunäiteid, kuidas tagada digiseadet kasutava lapse küberturvalisus.

Küberohud peaksid panema mõtlema iga lapsevanema

Kuigi laste küberturvalisus võib olla mure paljudele vanematele, ei saa nutiseadme soetamist lõputult edasi lükata. On ju igal emal ja isal soov olla kursis oma lapse tegemistega, teada, kus ta liigub, millal ta koju jõuab või kaua trenn veel kestab.

Nutiseade võimaldab vanematel olla rohkem seotud oma lapse igapäevaeluga ning pakkuda tuge ja toetust ka lapsest kaugel viibides.

Järgnevalt uurimegi veidi lähemalt, kuidas tagada küberturvalisus lastele igas eas.

Õpeta lapsele küberturvalisust juba varakult!

Lapsevanemate jaoks on väga sage küsimus, millal oleks õige aeg anda lapse kätte nutitelefon. Pole mingi saladus, et tänapäeval saavad nutiseadmed kätte juba päris pisikesed mudilased. Olgu selle põhjuseks siis vajadus korraks pakkuda lapsele tegevust, et ema saaks kasvõi kiirelt duši all käia või soov hajutada tähelepanu näiteks ebameeldiva süsti tegemise ajal.

Üks olulisemaid põhjusi küberturvalisuse alase hariduse andmiseks juba väga noores eas on meie maailma (eba)turvalisus. Aastakümneid pärast interneti ja nutikate seadmete loomist on paljudel endiselt puudu elementaarsetest teadmistest interneti ja tehnoloogia ohutusest. See tuleneb laste küberturvalisuse hariduse puudumisest, kuid meie – vanemad, õpetajad, tehnoloogia tootjad ja müüjad – saame seda probleemi leevendada!

Küberrünnakud on üks kiiremini kasvavaid kuritegude liike. Noored on tavaliselt selliste rünnakute suhtes kõige haavatavamad. Kuid kui tutvustame lastele, kuidas targalt internetis käia, on võimalus need interneti ohud lastele minimeerida. Seega on oluline, et räägiksime lastele küberturvalisusest juba varases eas. Nii nagu õpetame neid võõrastega mitte rääkima ja enne tänava ületamist mõlemale poole vaatama, võiks ka turvaline internetikasutus olla üks põhipunktidest juba noores eas.

Lapse esimesed sammud internetis

Nagu mainitud, on oluline rääkida oma lapsega küberturvalisusest. Näita üles huvi selle vastu, mida ta internetis teeb. Tee endale selgeks, millistel lehekülgedel ta käib ja kellega ta võrgus suhtleb. Vesteldes lapsega saad arutada eakohaseid põhireegleid – kui palju aega ta võiks veeta internetis erinevate asjadega tegeledes ja milliseid mänge ning rakendusi on sobilik kasutada.

Ära unusta kaaluda eakohase vanemliku järelevalve seadistamist ja ülevaatamist. See on kiire ja tõhus viis, kuidas tagada lapsele turvalisus internetis. Elisal on selleks loodud Netivalvur, mis on väga kasulik ka lapsevanematele. Lapsed võivad teadmatusest tekitada suuri telefoniarveid. See võib juhtuda näiteks, kui klõpsata kahtlastele linkidele, lootes avada huvitavat mängu. Netivalvur aitab selliseid apsakaid vältida. Ka limiiditeenus Stopp on mõeldud just selliste eksimuste vältimiseks.

Millised on peamised lapsi internetis varitsevad ohud?

Lapsele tuleks juba enne probleemide tekkimist rääkida, et sa oled alati olemas, kui tal on küsimusi või olukordi, mis teda hirmutavad seoses internetiga. Oluline on rõhutada, et kui laps tunneb end ohustatuna, ei hoiaks ta seda tunnet enda teada.

Kindlasti tasub lapsele märku anda sellestki, et internetis on toredad keskkonnad, kuhu saab samuti oma muredega pöörduda, kui ema, isa või õpetajaga kohe muret kurta ei soovi. Sellised on näiteks Lasteabi chat, Veebipolitseid ja Sova Chat lastele ja noortele, kes on oma murega üksi jäänud.

Kindlasti ütle lapsele ka seda, et kui keegi saadab ähvardusi või ebasobivaid pilte ja sõnumeid, ei tohiks neid kustutada. Selle asemel tuleks neist teha ekraanipilt ehk screenshot. Nii on hiljem võimalus tõendada selle pahalase tegusid. Küll aga tasub teada, et näiteks Snapchatis selliste ekraanitõmmiste tegemisega tuleb olla ettevaatlik, sest selles keskkonnas saab saatja teada, kui laps tema sõnumist pildi tegi.

Aga millised ohud internetis siis lapsi ja noori täpsemalt ähvardavad? Kahjuks on neid ohte päris palju, kuid järgnevalt toome välja peamised, millest oleme ise lapsevanematega suheldes ja internetiturvalisuse loenguid andes kuulnud ja millega kokku puutunud.

Laps näeb internetis solvavaid pilte ja sõnumeid

See on üks väga levinud oht, mis internetis varitseb. Sotsiaalmeediaplatvormide algoritmid suunavad pidevalt kasutajatele sisu, mida adressaat võiks algoritmist lähtudes huvitavaks pidada. See aga toob kaasa olukorra, kus laps, noor või täiskasvanu võib jõuda sisuni, mida ta üldse ei olnud oodanud või soovinud näha. Siia alla kuulub kõik, alates ropult parodiseeritud lasteseriaalidest kuni otsese pornograafilise sisu ja vägivallani välja.

Võõrad, kes soovivad lastega tutvust teha (pedofiilid)

Aina rohkem on kuulda, et täiesti võõrad inimesed tülitavad üha nooremaid lapsi internetis. See teeb vanemad murelikuks ning paneb ka lapsi endid ettevaatlik olema. Seetõttu on äärmiselt oluline, et räägiksid oma lapsega sellest, et ta ei saa kunagi olla täiesti kindel, kellega ta parasjagu internetis suhtleb.

Tihtipeale varjavad küberkiusajad ja petturid oma tõelist identiteeti ning esitlevad end noore ja sõbraliku inimesena, kellel pole mingit kavatsust kurja teha. Kasutatakse meelitavaid sõnu, jagatakse pilte ja videoid ning luuakse lapsele mulje, et suhtleja on temaga sarnane ja usaldusväärne.

Seetõttu on oluline õpetada lapsele, et ta ei tohiks usaldada kergelt inimesi, kellega ta internetis tutvub, eriti kui ei olda reaalselt tuttavad. Laps peaks teadma ja arvestama, et inimene, kes tutvustab end kui 15-aastane noor kuum kutt või neiu, võib tegelikult olla keegi sootuks teine, näiteks 70-aastane mees, kellel on halvad kavatsused.

Küberkiusamine

Küberkiusamine on koolikiusamise vorm, kus kasutatakse digitehnoloogiat. Kord öeldud solvav lause või mõni õel sõnum ei pruugi veel olla küberkiusamine. Kuid kui selliseid ähvardavaid ja solvavaid sõnumeid saadetakse lapsele korduvalt ja regulaarselt, siis võime juba rääkida küberkiusamisest.

Oluline on ka sel puhul jälgida nõuannet, et kui laps saab selliseid solvavaid või ähvardavaid sõnumeid, siis ta ei peaks neid kustutama. Selle asemel võiks teha screenshoti ehk ekraanipildi. See aitab hiljem tõendada ja näidata teistele, mis sõnumeid ta on saanud ning võimaldab vajadusel asjakohast abi paluda.

Küberkiusamine võib lapsele tekitada tõsist stressi ja ärevust ning see võib mõjutada tema enesehinnangut ja enesekindlust. Seetõttu on oluline, et vanemad ja õpetajad oleksid teadlikud võimalikest küberkiusamise juhtumitest ning oskaksid toetada last selle vastu võitlemisel ning vajadusel abi otsimisel.

Milos reklaami möödunud aasta sügisel tehtud uuringus ütles 41,7% Eesti koolilastest (875 vastajat), et nende sõbrad on küberkiusamisega kokku puutunud. 15,9% vastajatest (333 vastajat) tunnistas, et neile endale on proovitud kahju teha või nende andmeid kätte saada.

Libakontod

Libakontod on küberturvalisuses väga levinud identiteedivarguse viis, kus luuakse võltsitud kontosid, et levitada halvustavat, ebaõiget või ebatsensuurset informatsiooni või võtta üle kiusatavaid kontosid. Kahjuks on see internetioht ka Eestis lastele üha sagedasem. Libakontod TikTokis ja Instagramis on muutunud igapäevaseks nähtuseks nende jaoks, kes tegelevad küberturvalisuse teemaga.

Internet pakub lastele imelisi võimalusi ja avab uksi, millest põlvkonnad varem vaid unistati. Samas võib see ka kujutada tõsist ohtu langeda küberkurjategijate ohvriks. Lapsevanemate ülesanne on aidata tagada oma laste küberturvalisus, et nad saaksid kogeda võrgumaailma rõõme ja võimalusi ning samal ajal oskaksid vältida selle ohte.

Olge teadlikud ja valvsad, jälgige, millega teie lapsed internetis tegelevad ja kellega suhtlevad. Õpetage neile internetiturvalisuse põhitõdesid ning julgustage neid avatult rääkima kõigist küsimustest või muredest, mis neil võivad tekkida. Andke neile kindlustunnet, et olete alati olemas, kui nad vajavad nõu või tuge. Koos saame luua turvalise ja toetava keskkonna!

Turvalist internetikasutust soovib Elisa Eesti!