Elades kortermajas, ei ole sedavõrd oluline, milline küttesüsteem majas on. Põhiline, mis sellisel juhul rolli mängib, on kulu, mis selle küttesüsteemi kasutamine iga kuu maksma läheb.
Kui aga osta või ehitada oma maja, ridaelamu või paarismaja, muutuvad küttesüsteemi puudutavad küsimused olulisemaks. Seda enam, et sellisel juhul on võimalik ise reaalselt valida selline küttesüsteem, mis vastab kõige paremini just sinu ootustele ja sobitub vajadustega.
Küttesüsteeme on nii traditsioonilisi (ahi, kamin, elektri-, gaasi- ja õliküte) kui ka selliseid, mis töötavad pumbaga. Soojuspumbad jagunevad:
- õhksoojuspump;
- õhk-vesi soojuspump;
- maasoojuspump.
Lisaks eelnevalt mainitutele, on osades majapidamistes kasutusel ka pelletiküte. Pelletid ehk saepurugraanulid on silindri kujulised pulgakesed, mida valmistatakse metsa- ja puidutööstuses tekkivast saepurust ja höövellaastudest.
Soojuspumpade liigid
Õhksoojuspump
Õhksoojuspump töötab välisõhust saadaval energial kasutades seda siseruumide õhu soojendamiseks. Õhksoojuspump töötab nii, et õhu soojendamisel siseruumides liigutatakse soojusenergia õuest tuppa ja jahutamisel toast õue ehk pumbal on kaks erinevat funktsiooni – õhku soojendada ja suvel õhku jahutada. Õhksoojuspump on võrreldes teiste soojuspumpadega soodsam ning kõige lihtsamini paigaldatav. See sobib hästi suurematesse ja avaramatesse ruumidesse. Miinuseks võib pidada seda, et vett tarbimiseks sellega soojendada ei saa, mistõttu peab selleks olema eraldi veeboiler.
Õhk-vesi soojuspump
Õhk-vesi soojuspumba põhimõte seisneb selles, et maja küttesüsteemile edastatav soojusenergia kogutakse ümbritsevast välisõhust ja edastatakse seejärel see vesikütte süsteemi (st kas radiaatorküttele või põrandaküttele). Üldiselt võib öelda, et õhk-vesi soojuspump sarnaneb õhksoojuspumbale (sh selles osas, et enamus õhk-vesi soojuspumpasid võimaldavad nii talvel maja kütmist kui ka suvel maja jahutamist), välja arvatud selles osas, et see soojendab õhu asemel vett, mistõttu saab lisaks hoone kütmisele ja tarbimiseks vett soojendada.
Maasoojuspump ehk maaküte
Maaküte saab oma energia maapinnast ehk pinnasest viiakse energia soojuspumpa, muudetakse soojusenergiaks ja seda saab kasutada hoone kütmiseks, suvel jahutamiseks ning samuti tarbevee soojendamiseks. Maaküte kasutab osaliselt ka elektrienergiat, kuid toodab sealjuures iga kulutatud 1 kWh kohta umbes 4 kWh soojusenergiat.
Järgnevalt toome välja mõned erinevused soojuspumpade ja traditsiooniliste küttesüsteemide vahel.
Kui lihtne on küttesüsteemi paigaldamine?
Ahju või kamina ehitamine ja omamine on Eestis pika traditsiooniga, lihtne ja odav võrreldes teiste küttesüsteemidega.
Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine on samuti lihtne, eriti kui võrrelda maakütte süsteemi paigaldamisega. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks ei pea kaevama krunti osaliselt üles ega tekitama sellega seoses täiendavaid tegevusi haljastuse taastamisega nagu maakütte puhul. Samuti ei teki sel juhul lisakulusid seoses haljastusega. Õhk-vesi soojuspumba võib paigutada nii kinnistule või näiteks maja külge.
Õhk-vesi soojuspumpa saab ka ise paigaldada, kuid oluline on siinkohal rõhutada, et sel juhul tuleb arvestada sellega, et siis ei kehti tavapärane viie-aastane garantii, mis antakse juhul, kui seade on paigaldatud professionaalide poolt. Lisaks garantii saamisele, on kogenud spetsialistide poolt seadme paigaldamine kvaliteetne ja oluliselt vähem ajamahukas kui ise paigaldades.
Õhksoojuspumba paigaldamisele peaks eelnema projekti tegemine, mis toob kaasa täiendava kulu, kuid tasub end ära, sest sel viisil on kindel, et saad hoonesse täpselt sobiva kütteseadme.
Küttesüsteemi regulaarne hooldamine
Tavapärase ahju- või kaminakütte puhul on vajalik hoida küttesüsteemid korras ehk aeg-ajalt tuleb tellida korstnapühkija, tuleb jälgida, et ahju- või kamina siiber oleks töökorras jne. Pelletkütte puhul tuleb samuti tegeleda tuha eemaldamisega kord nädalas ning kord-kaks kuus katla hooldamisega.
Õhk-vesi soojuspump vajab vaid vähesel määral hooldamist. Majast väljaspool asuval soojusvahetil tuleb kontrollida seda, et tiivikud oleksid lehe- ja lumevabad ning et tiivikute liikumine ei oleks takistatud. Lisaks tuleb puhastada küttesüsteemi vee mudafiltreid, jälgida, et külmakontuurid oleksid hermeetilised ning süsteemi rõhk kontrolli all. Selliste tööde tegemise kulu spetsialistide poolt maksab umbes 80-100 eurot.
Õhksoojuspumba puhul tuleb jälgida mh seda, et siseseadmete eemaldatavaid filtreid tuleb umbes kord kuus pesta. Õues asuvatele seadmele võib koguneda lehti, mustust ja lund ning vesi võib koguneda välisseadme alla ning jäätudes kahjustada seadet. Probleemide tekkimisel on võimalik konsulteerida spetsialistiga või tellida hooldus, mille käigus mh pestakse puhureid, kontrollitakse, et ei oleks lekkeid jms). Sellise hoolduse võiks tellida enne kütteperioodi ehk kord aastas.
Maakütte süsteem vajab samuti hooldust üks kord aastas ja samuti soovitatavalt enne kütteperioodi algust. Maasoojuspumba hooldamise kulud on pigem madalad.
Kasutusmugavus
Ahju- või kaminkütte puhul tuleb arvestada pideva tegevusega – küttematerjali soetamine, selle ladustamine, tuppa toomine, ahju või kaminasse panemine. Samuti tuleb arvestada sellega, et tuld ei saa üksi jätta ehk see vajab pidevat järelevalvet.
Elektriküte on mugav, kuid hinna poolest on see kallim kui teised küttesüsteemid. Võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga võib elektriküte olla umbes 80 protsenti kallim.
Erinevad soojuspumbad on võrreldes eelpool mainitutega lihtsasti kasutatavad ning vajavad üldjuhul hooldust kord aastas enne kütteperioodi algust. Maapumba kasutamise teeb mugavaks ka see, et need on enamasti ühilduvad nutiseadmega ning on kaugseadistatavad.
Pelletikütte süsteem töötab automatiseeritult, kui välja arvata tuha eemaldamine ja kord-kaks kuus hoolduse tegemine. Lisaks on pelletikütte süsteeme erineva võimsuse ja automatiseerimise astmega ning võimalikud on ka kaugjuhtimise ja kaugjälgimise võimalus, mis teeb süsteemi kasutamise eriti mugavaks.
Selleks, et valida enda kodu jaoks sobivaim küttesüsteem, võib alati pöörduda spetsialistide poole, kes oskavad nõu anda ja soovitavad suure tõenäosusega lasta koostada küttesüsteemi tegemiseks ka projekt. Sel viisil on kindel, et valitud küttesüsteem on tõhus ja parim võimalik valik. Näiteks www.elektrihind.ee veebilehe kaudu on võimalik kiirelt saada pakkumised mitmelt ettevõttelt korraga, saada paigalduse ja ja garantii sertifitseeritud paigaldaja poolt, on võimalus tellida küttesüsteemi projekt ja loomulikult ka saada täiendavat informatsiooni erinevate küttesüsteemide kohta.
Artikli autor: elektrihind.ee.
