Sisuturundus

Pilvepõhised andmeplatvormid – tulevik või tänapäev?

Eesti ettevõtted ei tohiks maha maga võimalust rakendada pilvetehnoloogiad, sest see on üks edu saavutamise võtmetest.Foto: Shutterstock

Pilveteenustest on viimasel ajal palju kirjutatud (loe siit miks neid kasutada või kuidas ette valmistada edukat migreerimist) ja üldised faktid selle kohta on teada-tuntud. Kuid heidame pilgu ühele väga konkreetsele valdkonnale – andmeplatvormidele.

Ajalooliselt on andmeladude ja andmeplatvormide loomisega sageli kaasas käinud suure kulu ja ohtralt töötunde nõudva haldamise oreool. Kas see müüt ikka vastab praegu, pilvetehnoloogiate ajastul, tõele?

Kuidas kõik algas?

Pilveteenused on viimase 15 aastaga läbi teinud tohutu arengu. Tehnoloogiasektoris on juba kord nii, et mõned trendid tulevad ning ka kaovad sama ruttu. Kui 2000. aastate keskpaigas tulid turule esimesed pilveteenused (Jeff Barri kirjutatud Amzoni veebiteenuste blogi esimene postitus oli üsnagi lakooniline), ei teadnud veel keegi, kas see trend on tulnud, et jääda.

Pilveteenuse kohta võib aga nüüd kindlalt öelda, et tegemist oli ühe väga olulise tulekuga, mis on juba muutnud ja muudab veel edaspidigi väga paljusid valdkondi.

Paradigma muutus

Solita andmeinseneri Andres Koitmäe sõnul tõi pilveteenuse tulek kaasa paradigma muutuse. Ühtäkki ei olnud enam vaja osta endale kallist riistvara, kus peab juba ette planeerima, kui palju arvutusjõudu ja kettaruumi tööks vaja võib minna. Selle asemel tekkis võimalus alustada väikselt ehk pay as you grow ning maksta ainult selle ressursi eest, mida parasjagu ka tegelikult tarbitakse.

Andmeplatvormide vaatepunktist toimus lisaks veel üks oluline paradigma muutus. Andmete salvestamine muutus koos pilveplatvormide levikuga väga odavaks (näiteks AWS S3 või Azure Blob Store). Lisaks tekkis võimalus eraldada teineteisest andmete salvestamine ja arvutusvõimsus (separation of storage and compute), kui turule tulid SAAS (Software as a Service ehk tarkvara kui teenus) tüüpi andmebaasilahendused nagu näiteks Google BigQuery või Snowflake.

Ära on kadunud vajadus pidada pingeliselt arvet iga gigabaidi üle, mida andmeplavormi salvestada. Koitmäe sõnul oli 2000. aastate alguses küllaltki tavaline situatsioon, kus andmeladudes tuli väga hoolega valida, kui palju andmeid salvestada tohib, sest tolleaegsed andmebaaside litsentsitingimused muutsid andmete hoidmise kulukaks. Samuti on kadunud probleem, kus nö tipptundidel, kui kasutajaid on palju, ei suuda andmebaasid piisava kiirusega tarbijate nõudlusele vastata, kuna skaleeruvus on pilvepõhiste lahenduste üks peamisi omadusi.

Andmeplatvormid – kas ainult suurte ettevõtete mängumaa?

Pilve vaatepunktist ei määra rolli, kui suure või väikese ettevõttega on tegemist. “Kui varem oli väiksus investeeringute tegemisel takistuseks, sest suhteliselt suur investeering tuli nö ette ära teha, siis pilves maksad täpselt selle eest, kui palju ja kui kaua teenust kasutad,” toonitab Koitmäe.

“Pilve kasutades on võimalik alustada väga väikselt, mis tähendab ka minimaalset väljaminekut. Kui projekt on edukas, ostad ruumi järjest juurde, kui edu ei tule, paned teenused lihtsalt kinni ja kulu kukub nulli,” loetleb Koitmäe eeliseid, mis teevad pilveteenusest väga hea alternatiivi statsionaarsele serverile.

Eriti hästi toimib selline lähenemine just andmeladude korral, kus reeglina ööpäevaringset koormust ei ole, sest pilvepõhiste andmeladude puhul makstakse ainult selle aja eest, kui neid kasutatakse.

“See on kontseptuaalselt täiesti teine lähenemine, mis võiks väga hästi sobida meie väikestele ettevõtetele, kus ei pea ette investeerima riistvarasse ja litsentsidesse vaid saab keskenduda andmetele ja nende kasutamisele,” räägib Koitmäe.

Andmeanalüüs on edu võti

Sellist valdkonda, kus ei ole kasutuses ühtegi digikomponenti, on praegusel ajal peaaegu võimatu leida. Andmeid on sisuliselt kõigil ning paljudel ettevõtetel tasub mõelda tõsiselt sellele, et ehitada oma andmeplatvorm üles pilvetehnoloogiatele. Pilvetehnoloogia annab ettevõtetele võimaluse väga julgelt katsetada, ilma et peaks tegema suuri investeeringuid. 

“Tänapäeval pakuvad kõik suuremad pilvetehnoloogia pakkujad hulgaliselt kasulikke teenuseid, kus vajutad sisuliselt nuppu ning saad kõike kohe proovima hakata, ilma et peaksid innovatsioonikatsetuste eest käima välja ülearu suuri summasid,” räägib Koitmäe. Kui on soov proovida mõnda uut tehnoloogiat (olgu selleks veerupõhine andmeladu või masinõpe) või arendusmeetodit (agiilne arendus, DevOps jne), siis selle katsetamine pilves on kiire ja odav.

Solita peamised kliendid asuvad Skandinaavias, kus ettevõtted on järjest rohkem aru saanud, et andmetel on väärtus ja suunavad sinna palju investeeringuid. “Sisuliselt kõik andmed, mis ettevõte igapäevase toimimise käigus tekivad, omavad potentsiaalset väärtust ning erinevate andmehulkade sidumine ja analüüs on see, mis annab võimaluse olla efektiivsem ja pakkuda oma klientidele suuremat väärtust,” väidab Koitmäe.

Miks on andmetel praegusel ajal nii suur väärtus, saab kuulata näiteks ka ühel juba toimunud, aga järelvaadataval Solita veebiseminaril

Andmete edukast kasutamisest toob mitmeid põhjamaade kliente aidanud Koitmäe välja suure Soome päritolu ettevõtte S-Group (soomepäraselt S-ryhmä), kus kliendile loodi võimalus näha, mida ja kui sageli on nad grupi erinevatest ettevõtetest ostnud või milliseid teenuseid kasutanud. Selle info põhjal omakorda saadi aga parem ülevaade kulutustest ja suunati oma tarbimist andmetest lähtuvalt. Taolise lahenduse turuletoomine tõi klientidelt väga positiivse tagasiside ning tõstis ettevõtte mainet. Põhjalikum ülevaade antud lahendusest on kättesaadav Solita koduleheküljel.

Andmeid saab edukalt oma äritegevuse parendamiseks kasutada väga erinevates valdkondades. Olgu selleks siis jaekaubandus nagu eelmises näites või liftide hooldus ning miks mitte kas või laevateede planeerimine.

Aeg on tegutseda

Ootused paremale digiteenusele suurenevad pidevalt, mistõttu on oluline oma klienti tunda. “Näiteks e-poodide turule sisenedes on sinu konkurendid mitte enam ainult kodumaised, vaid sisuliselt kõik e-poed üle kogu Euroopa Liidu või isegi üle maailma,” põhjendab Koitmäe, seda miks on oluline panustada digiteenuse arendamisse.

Koitmäe soovitab tegutsema ja katsetama hakata kohe. Tema sõnul õppisid paljud äsjasest pandeemiast. “Kui midagi hakkab juhtuma, siis võivad muutused toimuda väga kiiresti ning kui näiteks sinu e-pood ja laosüsteem omavahel operatiivselt ei suhtle ja seetõttu kliendikogemus kehvaks jääb, on negatiivne mõju kiirelt kohal. Kaotatud kliendi tagasivõitmine on tunduvalt keerulisem, kui olemasolevat klienti rahulolevana hoida,” toonitab ta.

Koitmäe rõhutab, et Eesti ettevõtted ei tohi maha magada neid võimalusi, mida pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt pakub, sest tänapäeva maailmas tuleb tegutseda kiiresti ja pilveteenused võimaldavad lühendada teenuste kasutuselevõtu time-to-market aega, mis tiheda konkurentsi tingimustes on väga oluline.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.