Sisuturundus

Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d

Helena Jäe puutus robootikaga kokku juba põhikoolis, kui vanemate klasside õpilased talle roboteid näitasid.Foto: Kaarel Vesilind

Miks raisata inimeste oskusi ja aega rutiinsetele töödele, mis võivad muuhulgas ohtlikud olla? Selle asemel võiks õppida, kuidas masinad töötavad ja kasutada seda tarkust robotite loomiseks. Noor robootikatudeng Helena Jäe kirjeldab, kuidas seda kõike siinsamas Eestis teha. 

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) ühendas jõud tehnoloogiaettevõttega AS Cleveron ning koos loodi akadeemia, kus IT- ja robootikahuvilised noored saavad osa Eesti tehnoloogiatööstuse eduloost ka ise käed külge pannes. Uudses õppeprogrammis on kõrgharidusõpe põimitud praktikaga AS Cleveroni arendus- ja tootmisüksuses Viljandis. 

22-aastase Helena Jäe õpingud Cleveroni akadeemias on jõudmas lõpusirgele, jäänud on veel kirjutada lõputöö. Robootikaga puutus ta aga kokku juba põhikoolis, kui vanemate klasside õpilased talle roboteid näitasid. Huvi kasvas ning Jäe hakkas programmeerimist õppima ja leidis Tartu Ülikoolist kursuse, kus IT-teadmisi täiendada. Järgmisena avastas Jäe Cleveroni Akadeemia, kus teda paelus eelkõige innovatiivsus ja võimalus teha koostööd kolm aastat Eesti parimaks ettevõtteks kuulutatud AS Cleveroniga. 

AS Cleveroni arendus- ja tootmisüksus Viljandis.Foto: EEK Mainor

Lõpetajal on IT-valdkonnas vabad käed

Üliõpilastel on edasiseks töötamiseks väga erinevad valikud. “Mõned räägivad, et robootika oli küll huvitav eriala, aga hakkavad lõpuks hoopis tegelema näiteks tarkvaraarendusega,” sõnas Robootikatarkvara arenduse erialajuht Inna Švartsman. Mõned jäävad Cleveroni, teised liiguvad edasi – omandatud teadmised loovad lõpetajale palju erinevaid võimalusi. 

Jäe töötabki nüüd infoturbevaldkonnas ettevõttes, kus eelmisel suvel käis praktikal. “Meil oli andmeturbe kursus ja soovisin seda praktiseerida. Sealt edasi sain juba tööpakkumise ja nüüd töötan kooli kõrvalt,” rääkis ta. Ta teeb sellel alal ka lõputöö, analüüsides infoturvet. Jäe tunnistas, et kooli kõrvalt on küll üpris keeruline töötada, aga võtmesõnaks on ajaplaneerimine ja kui tahta, saab kõigega hakkama. 

Käed kohe külge!

Õpingute tähtsamad märksõnad on robootika, tarkvaraarendus, meeskonnatöö ja ettevõtlus (EEK Mainor on ikkagi ettevõtluskõrgkool). Samas õpivad üliõpilased aga ka näiteks psühholoogiat, akadeemilist kirjutamist ja uurimistöö aluseid, mis on olulised nii praktiliseks eluks kui ka kõrghariduse omandamiseks. 

Akadeemias on töökohapõhine õpe – suure osa õpingutest moodustab praktiline töö, mis toimub AS Cleveronis. Ka teoreetilistes ainetes saab kohe käed külge panna ja praktilisi ülesandeid lahendada. Enamik õppejõude on praktikud, tarkvaraarendajad, kes ise selles valdkonnas töötavad ning soovivad oma teadmisi jagada ka järeltulevatele kolleegidele. Masinõpet, signaaltöötlust ja masinnägemist on kutsutud andma aga külalisõppejõud välismaalt. 

“Kui olime pool aastat õppinud, saime endale ümberehitamiseks ATV-d,” meenutas Jäe ühte ülesannet. Üliõpilased pidid masinad tegema esialgu puldiga kaugjuhitavaks ja seejärel GPS-koordinaatide järgi sõitvaks. “See oli suur töö. Panime ATV-dele vastuvõtjad, millele pult signaali saatis ja lisasime arvutid ning GPS-seadmed,” rääkis ta. 

Cleveroni Akadeemias pannakse teoreetilised teadmised kohe praktikasse.Foto: EEK Mainor

Üksinda palju ära ei tee

Kõike seda tehakse meeskondadega, sest parimad asjad sünnivad erialajuht Švartsmani sõnul koostöö käigus. “Olen paljude õppekavade puhul näinud, et õpilased õpivad iseseisvalt, kuid kui nad  tulevad tööle ja peavad teistega koostööd tegema, siis ei saa nad enam hakkama,” märkis ta. “Tänapäeval ei saa aga üksinda palju teha. Igal inimesel on oma tugevused ja nõrkused ning keegi ei saa osata kõike.”

“Me ei oota õppima praktiseerivaid spetsialiste, alustame ikkagi nullist,” sõnas Švartsman. Samas on hea, kui kandideerijal on olemas huvi mehhatroonika ja robootika vastu ning kasuks tulevad matemaatika- ja füüsikateadmised. Võimadame omandada  IT-hariduse, mille põhirõhk on robootikal. 

Kõik IT- ja robootikahuvilised saavad esitada avaldusi 3. juulini SIIN. Vastuvõtuga seotud küsimusi saab saata e-mailile tallinn@eek.ee. Rohkem infot kandideerimise kohta leiad SIIT

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.