“Tihti hõikavad ettevõtted välja, et on hästi sallivad ja julgustavad. Kui tegevuskava või ressursse pole, siis on need ainult sõnad,” ütleb IT-ettevõtte Solita personalijuht Maarika Pukspuu. 2017. aastast Eestis tegutsenud ettevõttel on möödunud aastast ette näidata ligi 15% kasv, kuid ka mitu tunnustust, mis tõestavad, et sallivus, võrdsus ja vaimne tervis, millest palju räägitakse, ei ole ainult loosungid. Kui palju tööd tunnustuste taga tegelikult peitub, seda uurimegi.

Mõni vaimse tervise abinõu ei maksa mitte midagi

Peaasi.ee poolt mullu esmakordselt välja antud vaimset tervist väärtustava organisatsiooni märgise pälvis 2023. aastal 126 tööandjat. Nende hulka valiti ka Solita, keda tunnustati lausa kuldmärgisega.

Viimastel aastatel on vaimsest tervisest üha rohkem juttu. “Miks see on ettevõtetele oluline, miks see on meile oluline, miks see peaks olema igaühele oluline – kokkuvõttes on ainult üks tervis, vahet ei ole, kas see on vaimne või füüsiline,” sõnab Pukspuu.

Võimalustele vaimse tervise eest hoolitsemiseks kõik aga võrdselt ligi ei pääse. “Seni kuni on probleeme ligipääsetavuse ja kättesaadavusega, tuleb sellega tegeleda ja seda toetada. Kõik ettevõtted ei saagi piiramatul hulgal vaimse tervise tuge lubada, küll aga saab alates indiviidi tasandist arendada ettevõtte kultuuri selliseks, et kõigil oleks hea ja turvaline olla,” räägib Solita personalijuht.

Võimalusi vaimse tervise toetamiseks on mitmeid, osa neist kulukamad, osa mitte. “Mis ei maksa mitte midagi, on sõbralik suhtlemine ja üksteise lugupidav kohtlemine. See on meil ettevõtteülene. Olenemata sellest, kas koosolekul on kaks või 400 inimest, alati leitakse viis, kuidas alguses küsida, kuidas läheb,” räägib Pukspuu. 

Vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldmärgis näitab, et ettevõte hindab oma töötajate vaimset heaolu ning teeb teadlikke samme selleks, et inimeste tervis oleks tööl hoitud. “Meil on tervise ja motivatsiooni hoidmiseks palju erinevaid koolitusi ja infosessioone. Kogu aeg on võimalik ennast arendada,” toob Pukspuu välja.

Suuremaid üritusi on ettevõttes paar-kolm korda aastas, väiksemaid aga iga kuu. “Ettevõtteüleselt on meil palju erinevaid hobiklubisid. Üks kolleeg veab matkaklubi – käime aeg-ajalt koos matkamas,” toob Pukspuu näite. Fotovõistlused, golf, purjetamine, kardisõit nii suvel kui talvel jääga, kontoriolümpia – nii üritusi kui ka korraldajaid on läbi aastate olnud mitmeid.

Vaimse tervise teemadele teadlikult tähelepanu pööramine töökeskkonnas aitab hoida töötajate tervist: paraneb töötajate omavaheline suhtlus, läbisaamine ning koostöö, osatakse märgata enda ja teiste vaimse tervise raskuseid, üksteist toetada ja abi pakkuda, vähenevad töötajate stressitase ja läbipõlemisoht ning tänu kõigele sellele võib väheneda ka personali voolavus.

Lisaks eratervisekindlustusele pakub Solita ettevõtteülest vaimse tervise teenust, mis on alates 2022. aasta oktoobrist piiramatu. “See tähendab, et kui varem oli kindel arv sessioone, siis – kuna kasutegur oli lihtsalt niivõrd suur – muudeti see piiramatuks,” sõnab Pukspuu.

Uuringud näitavad, et kui vaimse tervisega töökohal eesmärgipäraselt tegeleda, võib iga sellesse investeeritud euro tuua tagasi kuni 9 eurot, sest kasvada võib töö produktiivsus, kahaneda haiguspäevade arv ja ka varakult pensionile minejate hulk, vahendab peaasi.ee.

Töötajaid ei tohi kodukontorisse ära kaotada

Möödunud aasta juunis pälvis Solita Kaugtöö Tegija märgise. Targa Töö Ühingu välja antav Kaugtöö Tegija märgis on kvaliteedimärgis, mis näitab, et organisatsioon rakendab läbimõeldult kaasaegseid ja paindlikke tööpraktikaid ning on sellega eeskujuks ka teistele.

Solita jaoks on oluline, et inimesed “ära ei kaoks”. “Kui inimene on mitmeid kuid ainult kodukontorist töötanud, ei mõju see suure tõenäosusega tema heaolule hästi. Kui saada kasvõi korraks kolleegidega kokku ja rääkida näiteks lõunat süües juttu, võib see vähendada stressitaset nii sellel, kes jagab, kui ka teistel, kes kuulavad,” on Pukspuu avastanud. Et kolleegidel oleks rohkem põhjuseid kontorisse tulla, toimuvad Solitas kaks korda kuus lõunasöögid. “Mitu kolleegi on öelnud, et on tore mõnikord niisama juttu ajada ning see on kasvatanud ühtsustunnet ja neil on selle üle väga hea meel,” sõnab personalijuht.

Täna on Eestis kaugtöömärgis 195 organisatsioonil, sh Swedbank, Testlio, Mooncascade, Haljala vallavalitsus (kehtiva märgisega organisatsioonide loetelu leiad SIIT). Märgis antakse välja kolmeks aastaks ja seda saab pikendada.

Mitmekesisus tähendab õiglast kohtlemist

Novembris pälvis Solita Eesti Inimõiguste Keskuse ja sotsiaalministeeriumi koostöös loodud mitmekesisuse märgise.

Inimõiguste Keskuse välja antav mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et organisatsioon on atraktiivne tööandja, kes ootab tööle kõiki talente, sõltumata nende soost või taustast. See saadab väärtuspõhise sõnumi ka klientidele ja koostööpartneritele, et ettevõte hoolib Eestist ja maailmast ning annab oma panuse selle paremaks muutmisse. Märgis aitab tipptalentidel organisatsiooni märgata ja näitab kõigile, et loosungite taga on sisuline töö mitmekesise ja kaasava töökeskkonna arendamiseks.

Seda viimast peab Pukspuu eriti oluliseks. “Mõnikord ütlevad ettevõtted, et on hästi sallivad ja julgustavad, aga tegevuskava või eelarvet nendele sõnadele juurde ei pane. Selleks, et midagi teha, on vaja head eeskuju jpm, süstemaatilise tegevuse ja suuremate projektide puhul ka raha,” ütleb ta. Mitmekesisuse taga on kolm märksõna: diversity, equity ja inclusion. Solitas käivad kõigi kolme märksõnaga kaasas konkreetsed tegevusplaanid ja eelarved.

Suur roll on teadlikkuse tõstmisel, mis alati eelarvet ei vajagi. “See on väga tavaline, et inimesed tahavad teisi hästi kohelda, aga mõnikord ei osata tulla selle peale, mida täpselt teha või öelda,” räägib Pukspuu. Näiteks ei tehta sageli vahet equity’l (õiglus) ja equality’l (võrdsus). “Võrdsus on see, kui kõik saavad samasugused kingad. Equity aga see, kui igaühele antakse kingad, mis sobivad tema jala suurusega. Meile pole tähtis nui neljaks võrdsus, vaid see, et inimesed saaksid päriselt võrdsed võimalused eneseteostuseks, piisava toe ja tunneksid end kaasatuna,” selgitab Pukspuu.

Ettevõttes tegutseb ka mitmesaja liikmega grupp Solita Women Forward, kes loob ja viib ellu just naistega seotud tegevusi. “Tehnoloogiavaldkonnas ongi naisi vähem, aga ka need, kes on, ei julge mõnikord kandideerida. Solita Women Forwardi eesmärk on läbi ühisürituste korraldamise, karjäärilugude jagamise, networkimise, esinemiste jm toetada ja julgustada nii kolleege Solitas kui ka mujal,” räägib Pukspuu.

Selle tõestuseks valiti Solita 1183 rahvusvahelise ettevõtte seast tehnoloogiavaldkonnas töötavate naiste jaoks kolme parema tööandja sekka. “The Best Workplace for Women in Tech” auhinda annab välja naisettevõtjaid ühendav WomenTech Network iga-aastase “Women in Tech Awardsi” raames.

Rõõmus töökeskkond tõi veel ühe võidu

2023. aastale tõmbas uhke joone alla Hea Töökeskkonna auhind.

Igal aastal tunnustab tööinspektsioon ettevõtteid, kes on oma eesmärgiks võtnud hea töökeskkonna arendamise. Eelmisel kuul pälvis selle auhinna väikeettevõtete kategoorias Solita. Pukspuu sõnul muutis Hea Töökeskkonna auhinna saamine neid väga rõõmsaks ja uhkeks. “Meil on väga palju ettevõtteüleseid tegevusi, mis mitte ainult ei hoia ära õnnetusi või ohtusid, vaid hoolitsevad selle eest, et inimestel oleks rõõmus ja hea olla ning koormus oleks paras,” sõnab ta.

Hea töökeskkonna auhinna välja andmisel hinnati ettevõtte töökeskkonda, töökeskkonna riskianalüüsi asjakohasust ja tegevusi töötajate tervist mõjutavaid ohtude maandamisel. “Nii nagu iga teisegi valdkonnaga, on igal sammul tähtsad konkreetsed tegevusplaanid, mis tuleb samm-sammult ellu viia. See ongi edu võti,” sõnab Pukspuu kokkuvõtteks.

Tahad meile tööle tulla? Vaata siit!