Kui küsida, millal müüdi esimene kiirtoiduportsjon või millal püstitati esimene karussell, siis vaevalt pakuksid sajast aastast kaugemale jäävat aastaarvu. Üllatusena võib tulla, et mitmed modernsena tunduvad asjad mõeldi välja aastasadu, kui mitte aastatuhandeid tagasi. Möödunud ajaga on neid vastavalt vajadusele uuendatud ja edasi arendatud.
Krediitkaart
Võtame kohe turumajandusliku maailmaga käsikäes käiva finantsmaailma ja maksevahendid nagu näiteks krediitkaart. Kas tõesti võeti see kasutusele alles 1960. aastatel? Ei, sugugi mitte. Seda aega peetakse lihtsalt krediitkaartide kuldajastu alguseks, vähemalt USA turul. Eestisse jõudsid esimesed krediitkaardid 1994. aastal, kuid meie turul ei ole neil kunagi kujunenud sedavõrd suurt rolli.
Samas ei olnud USA kaugeltki esimene koht, kus nähti vajadust krediitkaartide järgi. Krediitkaartide põhimõttel kasutatud münte ja metallplaate kasutati juba 19. sajandi lõpus! Aga ka see ei ole krediitkaardi süsteemi sünnipaigaks. U 6000–3800 eKr, kui eksisteeris Mesopotaamia, siis just seal olid kasutusel savitahvlid, et hoida silma peal kauplemisel ning tehingutel. Põhimõtteliselt ju ka nagu krediitkaardid. Lihtsalt raskemad ja ei mahu taskusse.
Samamoodi on laenude maailm vanem, kui päris esimesed pangad. Läheme näiteks 4000 aastat minevikku. Toona oli järelmaks väga levinud põllumeeste ja kariloomapidajate seas ning laenuandjaks ei olnud just pangad, vaid hoopis templid! Mis olid aga kauplemisvahendiks? Lisaks hõbedale ka vasikad ning teravili!
Sotsiaalmeedia
Sotsiaalmeedia eelkäija tegevusajaks võib nimelt pidada juba 16. ning 17. sajandit. Muidugi polnud sel ajal ei Snapchatti, Facebooki ega Twitterit. Küll aga eksisteerisid album amicorum ehk sõprade nimekiri või ka sellised ladinakeelsed lahendused nagu liber memoralis ja theatrum eruditorum.
Olenemata nimest, olid need kõik mõeldud kohtumiste ja loodud kontaktivõrgustike salvestamiseks. See oli viis, kuidas pidada meeles inimesi, kellega oma reisidel kohtusid, kaupmehi, diplomaate ja sedagi, mida oled õppinud. Väga oluline oli see, et kellegi tuntuma kirje sinu paberil võis omakorda avada uusi uksi. Ehk nagu nüüd, oli ka toona tutvustel väga oluline roll.
Kiirtoit
Kiirtoit on pälvinud ohtralt kriitikat ja paljud inimesed ütlevad, et me peaksime minema tagasi ajaloolise toitumise juurde. Tavaliselt mõeldakse selle all, et kohe kindlasti on kiirtoit vaja unustada. Kahjuks ei sobi need kaks väidet omavahel kohe kuidagi kokku, sest kiirtoitu leidus juba Vana-Roomas.
Toonase nimega termopoolium oli suisa nii laialdaselt levinud, et madalama klassi elanike kodudes ei pruukinud ilmtingimata olla isegi kööki. Vähemalt selle järelduseni jõudsid teadlased Pompei kadunud linna uurides.
Automaatsed uksed
Mida aasta edasi, seda rohkem kohtame liikuvaid ehk automaatselt avanevaid uksi. Selle asemel, et ise uks lahti tõmmata, avanevad ja sulguvad need sujuvalt kohe, kui inimene ilmub ettemääratud raadiusesse. Modernsed automaatsed uksed leiutati aga alles 1954. aastal, samas kui automaatselt avanevaid uksi võib leida juba nii kaugelt kui 50 eKr aega. Muidugi, toonased lahendused ei töötanud elektrooniliselt. Ei. Tegu oli targa rihmrataste ning tehniliste lahenduste süsteemiga, kus avanevad uksed jätsid mulje üleloomulikust sekkumisest.
Karussellid
Ja lõpetuseks meelelahutuse ning mängude maailm. Vahet pole, mis lõbustusparki külastada, kindlasti on seal sõitjaid ootamas vähemalt üks karussell. Karussellide hiilgeaeg jääb 20. sajandi esimesse poolde, mil sai nautida detailirohkeid meistriteoseid ning kui karusselli linnatulek võis tõesti olla ürituse tipphetk. Karussellide kõige esimeseks ülesandeks ei olnud aga sugugi meelelahutuse pakkumine, vaid sõduritele treeningvõimaluste tagamine!
Nimelt pidid 12. sajandil hobuste seljas sõitvad sõdurid odaga tabama puu küljest rippuvat sihtmärki. Selle edasiarendusena võis keskajal kohata karusselli, kus sõdurid ei istunud hobuse seljas, vaid karusselli võltshobusel ja ülesandeks oli tabada väikest ringi. Hea lahendus, kuidas piigivõitluseks harjutada! Ja muidugi tahtsid seda teha needki kes polnud sõdurid ehk 18. sajandil muutusid karussellid praktilisest töövahendist oodatud meelelahutuseks.
