TalTechi eesmärk on lähitulevikus kaasajastada kõik õppetöös kasutavad klassid, auditooriumid, nõupidamis- ja koosolekuruumid. Eesmärk on muutuda ülikooliks, kus teised asutused saavad inspiratsiooni, kuidas kõige paremini oma töös, kasutada multimeedia lahedusi.

Juba on loodud ka spetsiaalne labor, kus uuritakse, kuidas erinevaid multimeedia lahendusi kasutada õppetöös. Hetkel otsib ülikool inimest, kes aitaks välja töötada uusi lahendusi ja neid realiseerida. Otsitakse multimeedialahenduste projektijuhti.

Geeniuse küsimustele vastasid TalTechi IT osakonna taristu juhataja Edgars Žigurs ja osakonna juhataja Marti Lung.

TalTechil on eesmärk “muutuda ülikooliks, kus teised asutused saavad käia õppimas, kuidas kõige paremini õppetöös kasutada multimeedia lahendusi”. Kuidas multimeedia lahendusi siis õppetöös kasutada saab?

Auditooriumis toimub tavaliselt kontaktõpe – tudengid ja õppejõud on kohal ning nende vahel toimub suhtlus. Küll aga muutuvad kontaktõppes kasutatavad stsenaariumid. Näiteks võib juhtuda, et õppurid asuvad Ida-Virumaal, aga õppejõud asub Tallinnas. Üheks meie multimeedia lahenduseks ongi Tallinna ja Ida-Virumaa vahel sellise videosilla tagamine, et inimesed tunneksid justkui nad oleksid samas ruumis.

Teine kasutusala on loengute salvestamine, mis on meil juba pikemat aega kasutuses olnud. See on midagi, millega tudengid arvestavad ja tõesti kasutavad. Samuti tahaksime juurutada videokonverentsi võimalusi auditooriumites, et vajadusel saaksid õppurid ja õppejõud kasvõi välismaalt loengutes osaleda.

Teil on loodud spetsiaalne labor, kus multimeedia lahenduste õppetöös kasutamist uuritakse. Kui keeruline see valdkond õigupoolest on?

Oleme loonud nn metoodikalabori, mis on mõeldud õppejõududele katsepolügoniks, kus saab proovida erinevaid uudsemaid õppestsenaariume, meetodeid ja lahendusi. Seal soodustatakse ennekõike igasugu rühma- ja grupiviisiliste koostöölahenduste kasutamist.

Tulevikus soovime luua aktiivõppe klasse, mis nii sisustuse kui ka multimeedialahenduste poolest toetavad just rühmades õppimist. Üks kasutusstsenaarium on selline, kus õppejõud tutvustab rühmadele mingisugust lähteülesannet, järgmisel etapil tudengid – kellel on rühma peale üks ekraan ja oma seadmed – töötavad iseseisvalt ja koostavad oma rühmatöö või presentatsiooni.

Peale seda ongi järgmiseks etapiks esitluste tegemine. Laboris saab puutepaneeli abil õppejõud valida, missugune rühm parasjagu esitleb. Kui õppejõud on valiku teinud, saavad kõik rühmad oma ekraanile hetkel esitleva rühma presentatsiooni, käivitub vastava rühma mikrofon ning labori kaamerad võtavad just hetkel aktiivset rühma kaadrisse.

Piltlikult öeldes on meil ühes ruumis viis nõupidamisruumi ja võimalus valida, milline on peamine nõupidamisruum. Alguses saab toimuda viis eraldi nõupidamist ja hiljem saavad kõik omavahel suhelda ning hiljem miksitakse kogu asi kokku, et seda oleks võimalik järelvaadata. Mõistagi on labor pidevalt muutumises ja tegelik eesmärk on meil hakata looma labori pealt reaalseid klasse, milles on sarnased funktsioonid juba olemas.

Te otsite inimest, kes hakkaks neid lahendusi välja töötama ja realiseerima. Milliseid väljakutseid see töö täpsemalt pakub?

Nagu nimetus juba ütleb, on tegu eeskätt projektide juhtimisega. Selleks, et üks multimeedia lahendus näeks maailma, on tarvis töötada tellijate, teostajate ja meie hankepartneritega, kes selle lahenduse meie spetsifikatsiooni järgi koostavad, tarnivad ja seadistavad.

Kindlasti tuleb teha koostööd teiste ülikooli üksustega, näiteks kinnisvaraüksus, sest kõik multimeedia projektid on seotud mingi konkreetse ruumi ettevalmistusega. Ülikoolis on ka haridustehnoloogiakeskus ja tegelikult haridustehnoloogid ongi need, kes toovad kaks maailma kokku – õppemetoodika ja tehnoloogia.

Ühesõnaga osapooli on palju ja neid osapooli tuleb õigel ajal kokku viia, nende koostööd koordineerida ja just sedasi need multimeedia projektid õnnestuvadki.

Üheks väljakutseks on TalTechi ca 250 ruumi arenduse osas plaani või roadmap’i koostamine, et me ei tegeleks lahendustega ainult ruumipõhiselt, vaid saaksime liikuda nö standardiseeritud lahendustega ruumide poole.

Kõlab nagu üsna palju on vaja aru saada ülikooli vajadustest ja olemasolevatest lahendustest. Kas sisseelamiseks ikka aega antakse?

Kindlasti. Muidu ei saakski. Samas tuleb arvestada sellega, et õpperuumide arenduses on meil teatud mõttes piiratud ajaraam, kuna ruumid on pidevalt kasutuses ja kui tekib võimalus muudatuste, arenduste tegemiseks, siis tuleb tegutseda üpris kiiresti.

Mõistagi ei oota keegi, et saame tööle “valmis” inimese, kes on varem ülikoolis sellise koha peal töötanud. Sellise taustaga inimesi on kogu Eesti peale väga vähe.

Ootame inimest, kes õpib aru saama, kuidas õppetöö toimub, kaardistab inimeste vajadusi ja teistpidi jällegi toob sisse tehnilisi teadmisi. Võiks öelda, et me kuulame nende meedialahenduste osas inimeste unistusi ja proovime neid realiseerida.

Kuna tegemist on hästi kiiresti muutuva valdkonnaga – igal aastal tekib mõni uus vidin või saab uue versiooni mõni standard – peab olema võimekus õppida ja nende muutustega kohaneda ning näha, kuidas trendid liiguvad. Ülikoolis on selline põhimõte, et me julgeme öelda “ma ei tea”, aga me saame targemaks ja kasutame seda informatsiooni parema tulemuse saavutamiseks.

Kui nüüd see uus inimene tööle tuleb, siis milline saab olema tema esimene nädal?

Ma arvan, et esimesed paar päeva toimub maja tutvustus, et ta mõistaks, kuhu ta üldse sattunud on.

Üks meie väga suur üldine eesmärk klassiruumides on see, et lõppkasutajale on lahendus ühesugune – et igaüks näeb üht ja sama kasutajaliidest, mitte et igas klassiruumis oleks erinev lahendus.

Esimene nädal ongi selline sissejuhatav, olemasolevate ja tulevaste projektide ja loomulikult ka inimeste ning koostööpartnerite tutvustus. Sealt edasi saame minna juba konkreetsemate projektide juurde.

Millised oskused ja kogemus peab sellel inimesel kindlasti tööle tulles olemas olema?

Projektijuhtimise kogemus ja võimekus, eriti mitme projektiga samaaegselt tegelemine. Seda tuleb selles töös ikka ette ja meil on tegu nii selliste projektidega, mis kestavad pikemat aega, kui ka lühematega.

Kindlasti peab inimene omama teadmisi multimeediamaailmas – audio- ja videotehnika kontrollahendused, arusaam, mis tüüpi seadmed on olemas, kuidas need omavahel toimivad, kuidas neid juhtida.

Ta ei pea oskama juhtimisprogramme ise kirjutada, aga ta peab teadma, mida on võimalik teha ja millised võimalused olemas on. Väga tähtis on suhtlusoskus – see peab olema inimene, kes suudab teiste inimestega koostööd teha ja eri osapooltega pidevalt suhelda.

Millised iseloomuomadused võiksid olemas olla?

Kindlasti heatahtlikkus, kui me räägime inimestega suhtlemisest. Tõeline soov pakkuda parimat lahendust, leida selline lahendus, mis vastab kasutaja lahendustele. See soov peab olema päris tugev.

Me ei piirdu ainult sellega, mida küsitakse. Meie eesmärk on anda endast parim, et anda kasutajatele võimalikult hea lahendus, mis vastab kõikidele nende ootustele ja soovidele.

Kindlasti peaks tal olema võime näha suurt pilti, initsiatiivikust ning oskust juhtida enda aega. Me kindlasti ei vaja inimest, kes istub ja ootab tööülesannet, pigem vastupidi – tuleb läbi käia erinevate osapooltega ja näidata initsiatiivi midagi ära teha.

Loomulikult peaks inimesel olema ka valdkonna vastu huvi ja samuti tahaksime rõhutada omanikutunnetust – peab võtma vastutust oma lahenduste eest ja kui kasutajal esineb probleeme, siis olema valmis neid lahendama.

Ootustest oleme rääkinud päris pikalt. Mida TalTech omalt poolt sellele inimesele vastu pakub?

Pakume võimalust tegeleda oma valdkonna tipplahendustega ja olla teerajaja, suunanäitaja nii laiemalt haridusvaldkonnas kui ka isiklikul tasandil.

Sisuliselt saab see inimene olema TalTechi nägu selles valdkonnas, kes esindab meid nii Eestis kui ka välismaal, erinevatel üritustel, kus saab suhelda teiste selle valdkonna tipptegijatega – teiste ülikoolide ja firmadega.

Nendel ülesannetel ja sellel tööl on tegelikult väga suur missioon. Muudatused, mida me sisse viime, tähendab õppejõudude ja tudengite jaoks väga palju, see muudab otseselt seda, mismoodi õppetöö muutub nii TalTechis kui ka tõenäoliselt meie baasil kogu Eesti haridusmaastikul.

Mõistagi pakume konkurentsivõimelist töötasu vastavalt sellele valdkonnale, samuti pikendatud põhipuhkust 35 päeva pluss jõulupuhkus. Lisaks pakume õppimisvõimalusi avatud ülikooli näol, erinevaid koolitusi ja sportimisvõimalusi ülikooli spordiasutustes.

Uuel kolleegil saab olema ühtehoidev ja sõbralik meeskond. Ja seda Eesti kõige innovaatilisemas ülikoolis.