Läiget tagaküljel on küll palju ja sellest tulenevalt ka näpujälgi, aga hoolimata sellest näeb Zenfone kena ja trendikas välja. Kitsas korpus tähendab ka seda, et telefoni on mugav käes hoida. Ja seda hoolimata 6,2-tollisest ekraanist, mis tänu sellele ei tundu üldse nii suur.

Nii et välimusega on kõik hästi, Asus on selle koha pealt õigeid valikuid teinud.

Seest nagu Huawei

Ma pole varasemalt Asuse telefone kasutanud, seepärast ootasin just selle sisuga tutvumist huviga. Asuse kasutajaliides on saanud põhjalikult muudatusi ning täiendusi ja kasutuskogemuselt sarnaneb see kangesti Huawei telefonidega.

Siit leiab hulgi erinevaid seadistamisvõimalusi ja nende leidmisrõõmu menüüde rägastikust jätkub tükiks ajaks. Siiski on ka mugavaid lahendusi, näiteks sõrmejälje sensorilt alla viibates saab avada teavituste sahtli.

Rääkides sõrmejäljelugejast ja telefoni avamise võimalustest, pakub Asus ka näotuvastust. Selle seadistamine käib kergelt, kuid kasutamisel ei tasuks oodata iPhone X-i sarnast turvalisust.

Avanemine toimub samuti kiirelt, kuigi mitte nii kärmelt nagu OnePlusi mudelitel. Nii et teoorias on tegu hea lisaga, ainukene mure selle juures on töökindlus – kui esimese poole päeva jooksul toimis näotuvastus kenasti, siis peale seda lihtsalt lakkas töötamast.

Asus on Zenfone’i paigutanud ka kaks kõlarit, ühe ülemisse ekraani serva ja teise alla korpusesse. Minu üllatuseks suutsid need teha väga valju heli. Helikvaliteet kõnede tegemisel oli samuti eeskujulik. Lisaks sellele on telefonil olemas kõrvaklapipesa, mille leidmine telefonidelt aina haruldasemaks muutub.

Akust tuleb eraldi rääkida

Minu sõbrunemine telefoniga jäi küll lühikeseks, kuid selle paari päeva jooksul avaldas enim mulle muljet telefoni aku. Ja sellepärast tuleb sellest eraldi ka rääkida.

Paberi peal ei ole tegu millegi erilisega, aku mahutavuseks on 3300 mAh. Kuid mis iganes põhjusel ja süsteemi optimeerimise tulemusel, kulus mul päevaga sajast protsendist õhtuks vähem kui pool. Minu keskmise kasutuse juures on 60% akut enam kui hea tulemus.

Enne seda sain pikalt kasutada ka hetke akumaailma ühte liidrit Huawei P20 Pro’d ja selle mudeliga ma kordagi nii häid numbreid ei näinud. Lisaks sellele pole Zenfone 5 pooltki nii agressiivne taustal rakenduste sulgemise ja kinni hoidmisega aku säästmise nimel. Ühtegi teavitust mul saamata ei jäänud, kuid sama ei saa öelda P20 Pro kohta.

Kaamerast oleks oodanud rohkem

Kui osad omadused üllatavad positiivselt, siis kaamera seda kahjuks ei tee. Ei tasu valesti aru saada – kaamera pole halb, aga ka mitte eriliselt hea.

Tavarežiimis teeb 12 megapiksline kaamera rahuldavaid pilte, aga kohati on need servadest liialt udused ning värvid liialt tuhmid. Viisakaid pilte saab alles pärast mitut proovimist.

Zenfone 5 pakub võimalust ka lainurk objektiivi kasutada, et kaadrisse suurem ala saada. Selle kvaliteet oli aga alla arvestust. Pildid jäävad liialt töödeldud ja teravust pole, peale vaadates on tunne, et oleks kasutanud mõnda ilustamise filtrit.

Muide, ka see on esikaameral olemas. Õnneks saab seda funktsiooni ka maha keerata.

Hind ütleb viimase sõna

Iga telefoni puhul on hind tähtis faktor, tihti ka peamine, mis ostule kallutab. Kui ma peaks Zenfone 5 eest välja käima tippklassi telefoni hinda, siis ütleks ma kindlalt, et see ei vääri seda.

Isegi OnePlus 6 oleks sama hinna eest kindlalt parem valik. Aga asjalood on sedasi, et Asuse eest tuleb välja käia 400 eurot, mis olukorda oluliselt muudab. Selles hinnaklassis on tegu igati asjaliku telefoniga.

Jah, osta,

Sest Zenfone 5 suudab pakkuda rohkem kui paljud teised telefonid samas hinnaklassis. Kaamera pärast seda osta ei tasu, aga aku pärast küll.

Asus Zenfone 5