Võrreldes mõnede Steve Jobsi ja Elon Muski elulugudega, mida olen juhtunud lugema, on “Amazoni lugu” on eeskätt äri- ning juhtimisraamat, mitte mehe elulugu. Seda tuleb ainult kiita. Nii jääb rohkem ruumi olulistele teemadele, raamatus peaaegu puuduvad peatükid, milles käsitletakse Kroonika lugejatele huvi pakkuvas vormis suurmeeste intiimsuhteid. Kõva mees väärib kõvadele teemadele pühendatud raamatut.

Autor ei jää lõpuni sõltumatuks
Kergesti haaratavas belletristlikus vormis näidatakse 1994. aastal veebiraamatupoena alustanud Amazoni arengut “poeks, kust saab kõike”. Hindan autori põhjalikku tööd allikatega.
Samas tundub, et ta ei jää lõpuni sõltumatuks. Kas Bezose isiklik magnetism või Amazoni juristide armee hoiatused panevad teda mõnedes situatsioonides sündmusi valgustama erapoolikult. Näiteks kuulus saaga, mille käigus Amazon käitus USA kirjastus- ja raamatupoodide äriga (eriti selle väiksema, sõltumatuma osaga) umbes nii, nagu Mart Laar olla legendi järgi käitunud Eesti põllumajandusega. Bezosel endal on muidugi seletus varnast võtta — see, mis juhtus, polevat Amazon, vaid tulevik.
Stone’i raamatut lugedes jääb mulje, et tulevik osutus selliseks just Bezose isiklike veendumuste ja iseloomuomaduste tõttu. Amazon kui niisugune pole mingi loodusseaduste vältimatu toimimise tulemus, vaid just ühe mehe ja tema töötajate sihikindlate pingutuste vili. Ja millised pingutused need olid!
Halastamatu ekspluateerimine
Liiguvad legendid, milliseid taevalikke soodustusi tehakse töötajatele uue põlvkonna e-firmades, näiteks Google’i kämpustes. Amazonis on kõik vastupidi.