Mänguritele mõeldud läpakate juures on põhiliseks hädaks see, et need on kohutavalt üledisainitud ja ega MSI sülearvutid siin kuidagi erand olnud ei ole.

Aga GF63 näeb välja üllatavalt normaalne, täiesti heas mõttes. Kaane peal üsna tagasihoidlik punane logo ja ongi kõik.

Klaviatuuril on küll veripunane taustavalgustus, aga selle saab ka välja lülitada. Muidugi kasutatud materjalid on plastmass ja plastmass, näeb välja ja tundub käe all suhteliselt odav, aga noh, see ongi odav arvuti.

Paar olulist märkust veel: voolujuhe on paremal pool ja seega ei jää see ette hiirele, millega saad arvuti paremal küljel poognaid joonistada.

HDMI-väljund on arvuti tagaküljel ja Fn-klahv on Alt Gri ja Ctrli vahepeal paremal servas, lubades kõiki funktsiooniklahve (heledus, heli, klahvide taustavalgustus) kontrollida ühe käega. Kõik väga head lahendused. Paremal küljel on ka USB-C ühendus.

Klahvid ise on sellised madala profiiliga nagu mänguriläpakatel ikka, päris korraliku klaviatuuriga need ei võistle. Mängida samas kannatab küll ja paari päevaga harjus “Counter-Strike: Global Offensive’i” nuppe üles leidma küll ilma eksimusteta.

Kui hästi mängud sellel jooksevad?

Kõige tähtsam küsimus, mida igaüks teada tahab. Kui hästi siis mängud selle sülearvuti peal jooksevad?

Graafikakaart GTX1050 pole ülemäära võimekas ja nVidia tooterivis paigutub see kuldsest keskteest nõksa allapoole, milleks ma pean GTX1060 graafikakaarti.

Samas suutis see GTX1050 koos 4 GB graafikamäluga tegelikult üllatada. “Counter-Strike: Global Offensive” ei ole just graafiliselt ülemäära nõudlik mäng, kuid selle jooksutab MSI arvuti ära vabalt vähemalt 200 kaadrit sekundis. See mäng ei valmista arvutile kohe üldse probleeme, sest see ei võta vasakul küljel olevat ventilaatorit isegi häält tegema.

Hoopis suurem väljakutse on aga PUBG ehk “PlayerUnknown’s Battlegrounds” ehk kurikuulsalt halvasti optimeeritud Battle Royale mäng.

Proovisin alustuseks kohe graafikasätted põhja lükata: Ultra seadistustega suudab arvuti vedada mängu keskmiselt 30 kaadrit sekundis. Nii mängida ei saa.

Aga High graafikasätted annavad juba täiesti rahuldava tulemuse 50-60 kaadrit sekundis, alla 50 kaadri sekundis ei langenudki kaadrisagedus kordagi terve mängu jooksul. Täiesti mängitav.

Kas PUBG on aja jooksul nii palju paremini jooksma saadud? Igaljuhul olin selle üle küll positiivselt üllatanud. Mediumi peal jäi kaadrisagedus 60 ringi ja Low peal oli see 80 kaadrit sekundis.

Tagasi tulles High juurde – see võttis ikka arvuti korralikult higistama ja ventilaatoripöörded läksid põhja. Müra on arvestatav ja selgesti kuuldav ja arvuti vasakust küljest paiskub välja kuuma õhku. Kui pressid seda sülearvutit maksimumi, siis tuleb müraga arvestada ja see PUBG kõrgete graafikasätetega on juba maksimum.

Klaviatuuritagune pind ekraani ees muutub päris kuumaks, aga samas jääb vasaku käe alune WASD-klahvide juures endiselt jahedaks.

Tuleb kindlasti märkida, et kuigi lubatakse head akuvastupidavust, siis kui juhe seinast välja võtta, siis kaotab arvuti märgatavalt jõudlust. Seda saab küll käsitsi juurde lükata, aga siis aku ka üle paari tunni vastu ei pea.

Isegi CS:GO mängimine aku pealt koos automaatse toiterežiimiga lööb mängu hakkima. Ehk MSI GF63 on ikkagi lauaarvuti asendaja, mitte mobiilne mängimisjaam, hoolimata sellest, et see kaalub alla kahe kilogrammi.

Proovisin veel paari mängu, nagu “Return of the Obra Dinn” ja “Sid Meier’s Civilization: Beyond Earth” ja kõik jooksid kenasti, aga ega need ka erilised väljakutsed polnud. Kõige hämmastavamaks aga jäi ikkagi mängitav PUBG kõrgete graafikasätete juures.

Just nimelt see teeb sellest arvutist ka minu silmis päris mõistliku masina, mis hoolimata tagasihoidlikust graafikakaardist suudab jooksutada mänge normaalselt.

Tuhande euro eest saab täitsa hea mänguri sülearvuti.

Jah, osta,

sest selle sülearvutiga saab PUBGi mängida täiesti normaalselt ja see maksab ainult tuhat eurot.

MSI GF63 8RC