A40 ja A50 tagakülg on tehtud materjalist, mida Samsung kutsub nimega glasstic. Põhimõtteliselt on tegu plastikuga, mis on võimalikult sarnane klaasile. Selline lahendus langetab telefoni tootmiskulusid, kuid muudab ka telefoni tagakülje vähem hapraks, sest plastik ei purune nii kergesti kukkumise tagajärjel kui klaas.

Üleüldiselt ehituskvaliteedi üle nuriseda ei saa. Telefone saab laadida USB-C kaabliga ning olemas on ka kiirlaadimise tugi, mis küll jääb küll alla Huawei ja OnePlusi laadimiskiirustele, kuid see on selline asi, mida odavamatest telefonidest ei pruugi leida. 3,5mm kõrvaklapiauk on samuti meeldiv lisa.

Tuleb vaadata ka laiemat pilti

Samsung A40 ja A50 tagaküljelt võib leida lisaks põhikaamerale ka lainurkkaamera. Ma kiidan Samsungi otsust lisada telefotokaamera asemel lainurk, sest esimene pole minu arvates niivõrd kasulik.

Mõlema telefoni lainurkkaamerad teevad hästi valgustatud ruumis rahuldava kvaliteediga fotosid, kuigi pilte suumida ei kannata, pigem ainult vaadata nii nagu nad on.

Siiski peab mainima, et mõlema telefoni lainurkkaamerad on väga situatsioonilised.

Mõnikord on pildid okei, kuid teistel kordadel on tulemas nii halb, et seda ei tahaks isegi mitte sotsiaalmeediasse postitada. Sellele ei aita ka kaasa see, et lainurkkaameraga ei saa fookust muuta.

Hämaras on aga mõlema telefoni lainurkkaameral massiivne kvaliteedilangus, kuid seda on raske pahaks panna, arvestades telefonide hinda.

Ühtlasi, võrreldes lainurkkaamerat ja põhikaamerat, siis värvitoonid on väga erinevad. Ülemisel pildil on näha, et lainurgaga tehtud pildil oleks justkui kollane filter peale lisatud. Ma mõtlesin, et küllap lainurkkaamera on lihtsalt soojemate värvidega, kuid teistel piltidel olid laialäätsega tehtud pildid külmemate värvidega. Imelik, kuid sellest midagi katki ei ole.

Põhikaamerad on mõlemal telefonil täpselt sellised nagu keskklassi telefonidelt võib oodata – väärt, kuid ei midagi erilist. Heas valguses on pildid… head, kuid hämaras keskkonnas tehtud fotod ei ole samuti väga pahad, eriti kui timmida kaameraseadeid. A

50 tagaküljel on ka kolmas kaamera, mis on sügavussensor, millega saab paremaid portreepilte teha. Kuigi veider, et aegluubis filmimise võimalus puudub mõlemal telefonil, A40 puhul on see arusaadav, kuid kallima A50 puhul mitte.

Sama “OK, kuid ei midagi erilist” teema kehtib ka esikaamera puhul, kuigi ma nautisin A50 poolt pakutavat esikaamera lainurk režiimi, mille saab ka välja lülitada. A40 seda ei paku, kahjuks.

Mis veel?

Samsungi Super AMOLED ekraan on nii A40 kui A50 telefonis ning see on lisaks lainurkkaamerale parim osa.

Ekraanikvaliteet on mõlemas telefonis eeskujulik: värvid on erksad ning pilt on terav. Tore on näha ka minimaalset raami ekraani ümber. Ekraani ülemises osas leiab ka “kulmu”, mis on üsna väike ja vähemärgatav.

A40 pakub 3100 mAh akut ning selle suuremal vennal, A50-l on 4000 mAh aku. Mõlema akuga elab terve päeva väga ilusti üle, eriti arvestades, et ma olen väga intensiivne kasutaja.

A50 akuga oleks peaaegu kaks päeva ilma laadimiseta läbi saanud, kuid pooltosin tundi jäi siiski puudu.

Mõlema telefoni jõudlus on igati adekvaatne, kasutajaliides on sujuv, üritasin mängida ka nõudvamaid mänge ning kõik jooksis hästi.

Paljudele ei meeldi Samsungi versioon Androidist, kuid mina seda pahaks ei pane. One UI on oluliselt parem kui eelnevad versioonid. Olgugi, et mõned valikud tekitavad pahameelt. Näiteks vaikimisi ei näe lukustusekraanil teavitusi, vaid selle asemel on teavituste mull, millele tuleb peale vajutada.

Ei aita ka, et selle sisselülitamine on sätetes niivõrd peidetud, kus läheb vaja interneti abi selle sisselülitamiseks. Seadetes on menüü nimega “teavitused”, on see seal all? Ei, tarvis on valida seadetest “lukustusekraan” ja sealt omakorda “teavitused”. Miks ei võiks kõik teavitused “teavitused” menüü all olla? Ei tea.

Väikesed asjad kipuvad kuhjuma

Siiani on kõik üsna üsna hästi olnud, kuid kas midagi on ka halvasti? On küll.

A50-l on ekraanialune sõrmejäljelugeja, mis alguse tundus jube lahe, kuid nii pea, kui mesinädalaperiood sai läbi, siis käis jubedalt pinda. Ma küll kiidan Samsungit selle eest, et nad üritavad keskklassi telefonidesse lisada ekraanialuse sõrmejäljelugeja, kuid selle kasutamine on väga frustreeriv.

Ideaalses olukorras sõrme lugemine võttis aega peaaegu terve sekundi, mis meenutab mulle esimesi Androidi sõrmejäljelugejaid. Selle töökindlus oli samuti nõrk, sõrme pidi lugeja asukohale väga täpselt asetama ning mitte liige tugevalt või õrnalt.

Tihtilugu ma proovisin paar korda ebaõnnestunult sisse saada ja siis kasutasin mustrit.

A40-l puudub igasugune visuaalne viis, et näha kas teavitused on sisse tulnud või mitte. Sellel puudub nii Always on Display kui ka LED-tuluke, mis vilguks, kui teavitus on telefonisse saabunud. Väike asi, kuid üsna tüütu.

Niisiis, nüüd me jõuame lõppjärelduseni. Oleks Samsung neid kahte telefoni eristanud suuremal määral eelmise aasta A-seeriast, siis ma soovitaks neid osta. Näiteks oleks Samsung lisanud A50-le veekindluse või toimiva ekraanialuse sõrmejäljelugeja ja kui A40-l oleks Always on Display, siis ma soovitaks neid telefone osta.

Kumbki telefon ei ole halb, eriti, kui need on saadaval soodushinnaga. Kuid eelmise aasta Samsung Galaxy A7 on umbes 50 eurot odavam kui A50 ning A7 pakub aegluubis filmimise võimalust lisaks oluliselt paremale sõrmejäljelugejale.

Ei, ära osta,

kumbki telefon ei ole paha, kuid eelmise aasta Samsung A7 on targem valik. A7-l on kallima A50-e kõik positiivsed kvaliteedid, kuid väldib selle probleeme ning hind kukub A40 ja A50 vahepaele.

Samsung Galaxy A40 ja A50