Telefonimaailma loogika on nii paika loksunud. Umbes aasta jagu keerutatakse kuulujutte – huvitav kas firma X uus telefon kannab nime Y ja sisaldab Z tehnoloogiat. Siis tuleb telefon kärtsu ja mürtsu saatel välja. Ja siis on kõik natuke pettunud, sest see ei oskagi… Kuule lennata ega inimesi teleportida. Umbes nii on ka Samsungi tänavuse tipptelefoniga. Kui Peak Oil tähistab naftatootmise tippu, kust edasi jääb maailmas naftat üha vähemaks, siis nüüd oleme kindlasti lähemal Peak Smartphone'ile, kust edasi on uued telefonid üha vähema uudisväärtusega.
Lõuna-Korea elektroonikute loomingu tipp on tänavu väljas jällegi kahes formaadis: “tavaline” S7 ja kumerate servadega S7 Edge. Maailma esmareaktsioon on olnud, et S7 telefonid on peaaegu samasugused kui mullused S6-d ja mis siin siis ikka rääkida. Mõni ongi laenanud konkurendi Apple'i mudelinime tavasid ja pakkunud, et telefonid võiks hoopis nimetada S6s-iks, justkui jätkumudeliks mullustele.
Ent uuendusi siin jagub ja mõlemale, sest S7 ja S7 Edge on sisult pea üks-ühele samasugused telefonid. Telefonidel on põhimõtteliselt vaid viis erinevust:
- S7 ekraan on 5,1 tolli suur, S7 Edge'il 5,5 tolli
- S7 aku mahutavus on 3000 mAh, S7 Edge'il 3600 mAh
- S7 on väiksem ja kaalub viis grammi vähem kui S7 Edge
- S7 on lameda ekraaniga ja telefoni tagakülg on kumerate servadega, S7 Edge on lameda tagaküljega ja telefoni ekraan on kumerate servadega
- S7 on sada eurot odavam kui S7 Edge
Sama on nii mälu, kaamera, protsessor, korpuse disain ja ehituse veekindlus, raadio- ja satellitside antennid, kõlarid, ekraanitehnoloogia ja nõnda edasi. Võite mürki võtta, et Samsung paneb kogu oma turundusmasina huugama eelkõige S7 Edge'i taha. Mitte ainult seetõttu, et Edge toob Samsungile sada eurot rohkem sisse, vaid kuna sellise ekraaniga edevale seadmele napib konkurente.
Aga alustame esmalt subjektiivsest irinast. Võin ausalt kirjutada, et mina S7 Edge'i ostma ei lähe, isegi kui taevast sajaks alla sajaeuroste pakk sildiga "mine kostita end ja võta endale uus telefon". Kes arvab, et põhjuseks on Samsungi kasutajaliides või bloatware, siis ei, need pole sugugi enam nii hullud kui aastate eest. Mõne maitse on teistsugune, ent Samsungi pruulitud Android pole olemuslikult halvem kui Sony või LG oma. Isegi iPhone'i seadete menüü võtab kohati rohkem silme eest kirjuks.
Põhihäda on see, et S7 Edge lihtsalt ei istu kätte. Ekraan on liiga suur, et seda kuidagigi ühe käega võimalik kasutada oleks. Ja isegi kui kõik vajalikud ikoonid lohistada alumisse paremasse nukra pöidla haardeulatusse, aktiveerub valel hetkel “servaekraan”, kuna olen pöidlaküljega üle serva tõmmanud.
Servaekraani mure: kipub liiga vara lahti minema
“Servaekraan” on Edge’i võimalus tõmmata näpuga üle telefoni kumera ääre, millega ilmub välja tulp käepäraseid valikuid: lemmikäpid, kontaktid, uudised, tööriistad ja nõnda edasi. See “servaekraan” ise on oma sisult palju selgemini korraldatud ja kasulikum kui mulluse S6 Edge’i puhul. Aga asi on detailides: “servaekraani” saab lahti tõmmata omaette väiksest “sangast”. Kui “sang” on liiga kõrgel, siis sinna telefoni hoidva käe sõrmega hästi ei ulatu. Kui see on liiga madalal, siis kipub see eksituse tõttu valel hetkel lahti tulema.
Aga siis oleks mulle ilmselt sobiv tavaline S7. Jah, see on tõesti hoopis mõnusam käes hoida. Selles mõttes on Samsung teinud fantastilist tööd, et on disaininud kaks sama sisu, aga piisavalt erineva vormiga telefoni. Kui su kätte S7 Edge ei istu, siis istub S7. Ja vastupidi.
Tavalise S7 puhul tekitab kõige sügavamaid kahtlusi selle hind: kas see telefon on piisavalt eriline, et selle eest 720 eurot maksta? Kui subjektiivsest irinast astuda edasi objektiivsete näitajateni, siis tekib mulje, et võib-olla tõesti on.
Kaamera on täielik kosmosetehnoloogia
Kõige pealt see kaamera. S7 kaamera on täielik kosmosetehnoloogia, mis hüppab valguskiirusele ja viib reisijad teisele poole galaktikat. Meie võrdlus iPhone 6s-iga näitas, et S7 oli sellega võrdne või parem pea igas olukorras. Hämaras teeb Samsung suurema dünaamilise ulatusega pilte ja eriti võimas on autofookuse kiirus. Telefonitootjad räägivad tihti paljusõnalist kiidujuttu, aga siinkohal on Samsungil alust kiidelda. S7-e autofookus tabab isegi universumi kõige kiiremini liikuvad objektid: jooksva koera koonukarvad. Fenomenaalne on ka sarivõte. Kuigi Samsung pole kuskil, isegi mitte telefoni manualis täpsustanud sarivõtte tehnilisi näitajaid, on selle kiirus kuskil 20 kaadri lähedal sekundis ja järjest saab teha 100 fotot.
Muide, oluline ääremärkus. Samsungi AMOLED ekraanid on väga kirkad ja kaunid, kuid lisaks armastavad firma insenerid värviküllasuse ekraanides eriti põhja lükata. Nii juhtub, et Samsungi enda telefoni ekraanil paistab telefoniga tehtud foto kirevam kui päris elu. Sõbra vanal HTC Desirel võib pilt hoopis teistsugune olla. Natuke aitab mulli seest välja tulla S7 ekraanirežiimi muutmine.
Ent asi pole ainult kaameras, S7 (ja S7 Edge) on pea igast küljest vaadates üsna lollikindel investeering tulevikku ja mitu aastat turu esirinnas. Võtame kasvõi andmeside kiiruse, mida kõik kolm Eesti operaatorit juba praegu vaikselt üles krutivad. Mõne mobiilimasti all Eestis on võimalik telefoniga saada ilusti ühendus, mis on kiirem kui 300 megabitti sekundis. Samsungi telefon toetab ühe ülivähestest 9. kategooria LTE-d, mis praktikas tähendab kuni 450 Mbit/s ühendust.
Akutehnoloogias ei tee S7 küll mingit läbimurret, keskmiselt usina kasutusega võib tavalise päevaga isegi suure S7 Edge’i aku tõmmata 20% ja vähemagi peale. Telefonide tugevuseks on aga see, et neisse on sisse ehitatud nii juhtmevaba laadimine (kui kavatsete IKEAst selle juhtmevaba laadimist toetava öökapi ära tellida) kui ka kiirlaadimine. Kui iPhone 6s laeb aku täis ligi kahe ja 6s Plus kolme tunniga, siis S7 pooleteise tunniga ja S7 Edge’il võtab see 10 minutit kauem.
Ja lõpuks täidab Samsung S7 ka kõigi Androidi-kasutajate unistused perfektsest telefonist. Eelmisel aastal andis Samsung neile justkui sahmaka külma vett näkku: telefonil polnud mälukaardi pesa. Tänavu on see SIM-kaardi sahtlike pikemaks tehtud, sinna käib kuni 200 gigabaidine mikro-SD kaart.
Kahjuks ei toeta S7 siiski ühte Android 6 põnevat uuendust: nn adaptive storage ehk telefoni sisemälu ja mälukaardi ühtseks tervikuks liitmist. Nii saaks 32 GB sisemälu ja 32 GB mälukaardiga telefonist sujuvalt 64 GB mäluga telefon. Samsung põhjendab, et selle järele oleks vajadus ainult pisikese sisemäluga odavatel telefonides ja pealegi ei saa sellisel puhul SD-kaarti failide transportimiseks kasutada, sest seadmesse pistes poleks kaardil olevad andmed loetavad. See ei vabanda siiski välja, et kasutajatele pole isegi jäetud võimalust mälukandjad kombineerida.
Niisiis perfektset telefoni pole olemas. Ma ei lõpeta irisemist selle üle, kui ebamugav mul on S7 Edge’i käes hoida. Ja kas tavaline S7 on ikka sellist hinda väärt. Aga muus osas on tegu küll pea täiuslike masinatega.
Peak Smartphone'i järel
Võib arvata, et aasta pärast on järgmine mudel jälle kukesamm täiusele lähemal, ainult elevust selle üle on siis veelgi vähem. Aga nagu maailm otsib Peak Oili järele uusi energiakandjaid, nii tuleb ka Peak Smartphone'i järel varem või hiljem mingi tehnoloogia, mis jälle tõsiselt elevust tekitab.
