Samas ei tekita tugev müraeemaldus tüüpilist aktiivse müraeemalduse häda, kus tunned justkui rõhumuutust kõrvades. Klapid lihtsalt ei lase sisse lülitatuna mingit heli läbi. Selle eest tuleb tänada spetsiaalset kiipi, mis klappides ainult ja vaid müraeemaldusega tegeleb.

Nagu ikka, on võimalik MX-seeria klappide sätteid muuta läbi mobiiliäpi. Mida teevad nupud klappidel, kuidas töötab režiim, mis laseb klappidesse väljast tulevat heli ning millised on klappide ekvalaiseri seaded.

Ei midagi uut, kui välja arvata Google Assistanti tugi, mis klappidega nüüd otse karbist kaasa tuleb (varasemate mudelite puhul on vaja kõrvaklappide tarkvara uuendada).

Vajad vaid telefoni, kus on Google Assistant ja piisab vaid nupuvajutusest klappidel, kui Google’i nutikas digiassistent sind juba kuulab.

Sony on muutnud ka mikrofonide süsteemi, nii et telefonikõnede ajal peaks teine pool sind paremini kuulma ning mitte kuulma seda müra ja lärmi, mis sinu ümbruses käimas on.

Muusikat ja muud sisu saab klappidega kuulata nüüd hulga kauem kui varem, Sony lubab, et klapid mängivad järjest ilma laadimata 30 tundi. Ja kuna XM3 mudelil on vana Micro USB pesa asemel nüüd USB-C pistik, siis saab klappe ka kiirlaadida. Kümme minutit laadimist annab sulle viis tundi kuulamisaega.

Klapid on läbinud ka mõned välised muutused. Pealae toetuspadi on nüüd veidi pehmem ning peale tunde kuulamist ei anna klapid peas end mingilgi moel ebamugavalt tunda. Klapi välispind, mis endiselt nahka imiteerib on nüüd siledam.

Ehkki tegemist on pisikese ja pealtnäha tähtsusetu detailiga, meeldis mulle isiklikult vanema mudeli krobeline pind paremini. Endiselt on alles ka puutetundlike viibete abil klappide juhtimise süsteem, mis töötab küll 75% kordadest, aga kui see ei tööta, ajab süsteem veidi närvi küll. Seega,  siin võiks Sony tuua tagasi nupud.

Aga heli on ikka hea, eks?

Heli on klappidel endiselt suurepärane. Sagedusspektris on sügav ja mahe bass, mis minumeelest on küll eelmise mudeliga võrreldes veidi tummisemaks läinud. On see hea või halb, on iga kuulaja enda otsustada, kuid õnneks lubab klappide äpp helide tasakaalu mugavalt reguleerida.

Helilahenduse puhul häirib aga endiselt klappide kasutajaliidese piiksude süsteem. Kui muuta helitugevust ja jõuda ühel hetkel maksimumini, vaigistavad klapid hetkeks mängiva muusika, teevad piiksu, ootavad veerand sekundit ja lülitavad siis muusika tagasi.

Kõik see võtab aega pool sekundit või sekundi ja on üsna häiriv, kui vaatad samal ajal mõnd sarja, kuulad podcast’i või loed audioraamatut. Sama juhtub ka siis, kui vajutada nuppu, mis teatab klappide aku taset.

Kokkuvõttes, muutusid väga head aktiivse müraeemaldusega klapid just veelgi paremaks ja kui Sony suudaks oma viibetesüsteemist loobuda, mille välja arendamiseks kulus kindlasti palju raha ja aega, võiks hakata juba rääkima peaaegu perfektsetest klappidest.

Jah, osta,

sest klappide müraeemaldus, helikvaliteet ja mugavus on kindlasti üks parimaid komplekte, mida täna poest osta saab.

Sony WH-1000XM3