Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus otsib oma meeskonda kahte uut töötajat – täna suure osa Eesti e-riigi teenuste eest vastutavas ettevõttes on vabad nii tarkvaraarhitekti kui ka tarneinseneri positsioonid. Sellest, millised need ametikohad on, kõneleb Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktori asetäitja Marek Mägi.

Millega te praegu tegelete?

Meil on pidevalt käsil päris mitmed suured arendusprojektid. Maksu- ja Tolliameti suunal käib hetkel arendusprogramm koondnimega e-MTA2020, mis koosneb paljudest suurtest ja ambitsioonikatest arendusprojektidest. Seda nii ärilises kui ka tehnilises vaates. Muuhulgas tegeletakse monoliitse süsteemi modulaarseks muutmise ja Maksu- ja Tolliameti teenuste kasutusmugavuse olulise parandamisega. Kasutajale luuakse mugavad ja ülevaatlikud töölauad ja kaasajastatakse äriprotsessid. Üha enam räägitakse niinimetatud nähtamatutest teenustest, kus kasutaja ei peagi väga midagi tegema ega kuhugi klikkima, et vajalikud asjad juhtuksid. Sellise mugavuse taga on tegelikult väga suur süsteem paljude keerukate äriloogikatega, mis tulenevad seadusandlusest.

Otsite oma tiimi tarkvaraarhitekti. Kes ta on ja mida ta teie meeskonnas teeb?

Tarkvaraarhitekt on see, kes vastutab lahenduste tehnilise arhitektuuri eest. Selles töös on üldisemalt kaks taset: ühes osas töötab arhitekt välja projektide ülesed üldised põhimõtted ja tehnilised nõuded, aidates meil liikuda näiteks teenuspõhise arhitektuuri suunas, teises osas peab ta oma projektides jälgima ja tagama, et süsteem realiseeritaks ja toimiks planeeritud viisil.

Arhitekt liitub projektiga juba üsna algusest – hetkest, mil projekti ärinõudeid koostama asutakse. Tellijal on juba ärianalüüsi tegemise käigus hea arhitektiga ideid põrgatada ning kontrollida, kas mõnda kindlat ärinõuet projekti skoopi jätta või kas nõuded on tehniliselt mõistlikult lahendatavad. Projekti realiseerimise faasis aitab arhitekt lahendust selliselt kursil hoida, et see olemasoleva taristu ning üldiste varasemalt paika pandud arhitektuuripõhimõtetega ja projekti käigus kokkulepitud lahenduse sihtarhitektuuriga kooskõlas oleks.

Kasutame arendustööde käigus päris palju majaväliste partnerite abi. Ka selliste projektide puhul on meie arhitektil kandev roll tagades arhitektuurselt koostoimelise ja jätkusuutliku lahenduse.

Seega tulevad kasuks mitte ainult arendusoskused, vaid ka hea suhtlemis- ja läbirääkimisvõime?

Just. Oma visiooni tuleb meeskonnale pidevalt tutvustada. Sageli on projektid omavahel seotud, seega osapoolte ring on päris suur ja laua taga on ka rohkem kui üks väline partner oma tehniliste ekspertidega. Arvamuste paljusus on üsna tavapärane ja just meie arhitekt on see, kes suunab arutelusid nii, et alternatiivid kõikidest vajalikest aspektidest saaksid läbi kaalutud. Arhitektil jääb lõplik otsustusõigus ja sellega kaasnev vastutus valitud tehnilise lahenduse ees. Pikemaajaliste partneritega on tänaseks välja kujunenud väga hea töösuhe. Kõik ideed saavad algfaasis meiega kooskõlastatud.

Selles rollis on olulised ka tehnilised oskused ja kogemus nii arenduse kui ka halduse osas. Valdav osa ärirakendusi on meil täna realiseeritud Javas, aga klientasutuste vajadused ja tehnoloogiline profiil siiski veidi varieerub. Näiteks Statistikaameti toetamisel on arhitektil vaja end pidevalt kursis hoida ka andmeanalüüsi ja andmeteaduse valdkonna arengutega.

Otse ülikoolist vist nii vastutusrikkale positsioonile astuda ei saa?

Ei. Sobivalt kandidaadilt eeldame vähemalt kolmeaastast kogemust Java arendaja või arhitektina. Just tehniline kogemustepagas on eelduseks, mis võimaldab arhitektil oma vastutusrikas roll edukalt täita. Teiseks oluliseks võtmekompetentsiks on hea suhtlemisoskus, et enda seisukohad erineva taustaga meeskonnaliikmetele arusaadavaks teha. Kindlasti peab olema ka piisavalt selgroogu enese kehtestamiseks.

Kolmanda olulise oskusena näen algatusvõimet. Me teeme siin päris mitmeid tehniliselt innovaatilisi projekte. Oluline on, et arhitekt suudab hästi orienteeruda tänastes parimates praktikates, aga sama oluline on ka julgus võtta teatud juhtudel teerajaja roll, et viia meie e-riik uuele tasemele.

Kui inimene teile tööle tuleb, kuidas aitate tal siis teie projektide maailma sisse elada?

Meil on igale uuele tulijale määratud sisseelamisperioodiks samast või lähedasest rollist mentor. Mentori peamine ülesanne on aidata uuel töötajal oma töösse ja organisatsiooni sisse elada. Samuti hindame kõrgelt uue tulija värsket ja kriitilist pilku meie organisatsioonile ja püüame sealt noppida organisatsiooni arenguks kasulikke mõtteteri.

Töö tundub olevat üpris aktiivne. Kas midagi sellest saab ka kaugelt teha?

Jah, seda võin lubada, et igav ei hakka. Kindlasti on selles töös palju arutelu ja koosolekutel viibimist, mida on tehniliselt keerukatel teemadel silmast silma lihtsam läbi viia kasutades tahvleid ja teisi abivahendeid. Samas on arhitekti töölaual ka rida ülesandeid, mis vajavad iseseisvat teemasse süvenemist ja see osa on väga edukalt ka distantsilt tehtav. RMIT omades „Kaugtöö tegija“ märgist võimaldab oma töötajatele nii kaugtööd kui ka töötamist paindliku ajagraafiku alusel. Seega kõik on planeeritav ja peame lihtsalt oluliseks, et kolleegidel oleks teada, millal on inimene kättesaadav.

Teil on ka täiesti uus tarneinseneri positsioon töötajat otsimas. Milline töö see on?

Jah, see on meie jaoks uus ametikoht, mille ülesandeks on tagada üle arenduskeskkondade ja arendusprojektide tarneahelate sujuv toimimine. Arendusprojektide rohkus ja nende erinev kestus tingivad vajaduse pidada paralleelselt üleval mitut tarneahelat – pikemajalistele arendusprojektidele ja lühemaajalistele jooksvatele muudatustele. Kõik muudatused peavad oma ettenähtud ajakavades tootestamise suunas liikuma läbides selleks erinevaid keskkondi. See lisab tarnejärgsetele protsessidele keerukust ja siin tuleb appi tarneinsener. Tema aitab organiseerida muudatuste paigaldusi õigeaegselt õigesse keskkonda, lahendada võimalikke konflikte koodis ja integreerida jooksvate projektide muudatused pikaajaliste projektide tarneahelasse.

Tarneinseneri kandidaadil on vaja PL/SQL lugemis- ja ideaalis ka arendamisoskusi ning häid teadmisi versioonihaldussüsteemidest Git ja CVS. Igapäevatöö juurde kuuluvad ka ehitus- ja paigaldusprotsesside automatiseerimiseks loodud töövahendid ja andmebaasi propagaator Liquibase. Tehniliste teadmiste kõrval on olulisel kohal ka protsesside kujundamine ja koordineerimine. Insener peab suutma hallata projektide tervikpilti ning teadma, millal mingi muudatus peab edasi liikuma, testitud saama või live’i minema.

Miks inimesed peaksid tahtma just teile tööle tulla?

Mõlema ametikoha puhul on ühisnimetajaks tehnilised väljakutsed. Inimene, kes ei talu rutiini, soovib ennast arendada ja teha selle juures innovatsiooni, saab seda siin ilma liigse bürokraatiata suurepäraselt teha. See tähendab, et uutele ideedele ollakse avatud ja nende realiseerimiseks ei pea tehnilised eksperdid olema samaaegselt tipptasemel müügimehed.

Tuleb kiita ka meie kliente. Tegemist on IT partnerile väga tarkade tellijatega, kes ei püüa olemasolevaid protsesse vanaviisi uutes süsteemides tööle panna, vaid püüavad saavutada maksimaalset mugavust ja automatiseeritust. Tore on aeg-ajalt näha ka initsiatiive, kus tullakse piltlikult öeldes haamriga naela otsima, olles leidnud mingi uue tehnoloogia ja soovides seda RMIT abiga enda kasuks tööle rakendada.

Arhitekti töö pakub võimalust teha koostööd oma ala tippudega nii majas sees kui ka väljaspool. Eesti on e-riigina maailmas suunanäitaja, seega oleme ka mujal maailmas kõrgelt hinnatud.

Sellest, milline töökultuur Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses valitseb, saad lugeda siit.