Eesti firma, mis võitleb Mesopotaamia draakonitega – Marduk, otsib inimesi, kelle jaoks droonitõrje on piisavalt äge väljakutse

Droonid on olnud kuum teema juba vähemalt viimased kümme aastat. Täna leiab neile kasutust pea igas valdkonnas, olgu see fotograafia, kaardistamine, meelelahutus või militaarsektor. Just viimases on viimastel aastatel toimunud läbimurdeid droonide kasutamise ja arendamise osas.

Tänaseks on mehitamata õhusõidukitel sõjanduses väga oluline roll, mis omakorda on toonud üha teravamalt päevakorda droonide tuvastamise ja ka kahjutuks tegemise tehnoloogiad.

Just viimasele on spetsialiseerunud Eesti ettevõte Marduk Technologies, mis on endale nime leidnud Mesopotaamia mütoloogiast. “Marduk oli jumal, kes tegutses tänase Süüria ja Iraagi aladel ning kellel oli välja vaja arendada draakonitõrje võimekus. Ta oli jumalkonna ajaloos üks esimesi, kes draakoni alla tõi,” rääkis firma kaasasutaja Indrek Seppo. 

“Ja kui me vaatame tänast situatsiooni, siis on see sisuliselt sama. Iraagi ja Süüria aladel on jällegi n-ö draakoni probleem. Ja meie oleme Marduk.”

Seni võrdlemisi madalat profiili hoidnud Marduk otsib oma ridadesse kolme uut inimest. Geenius uuris Seppolt ja uuelt tegevjuhilt Martin Simonilt, millega täpsemalt nad tegelevad ja millistele positsioonidele uusi jõude otsitakse.

Te tahtsite teha ettevõtte, mis tegeleb millegi ägedaga. Droonide allatulistamine laseritega on tõesti selline asi, millega päris igaüks kokku ei puutu. Missugused on teie kliendid ehk kellel sellist teenust vaja läheb?

Huvi valdkonna vastu oli kindlasti üks faktor. Teine ajend firma asutamiseks tuli juba otseselt turu vajadusest. Me vaatasime, et tol hetkel ei osanud keegi droonidega midagi peale hakata. Droonid kogusid üha populaarsust ja hakkasid üha enam ka probleeme, sageli tõsiseid probleeme tekitama. Näiteks objektide kaitsmisel, piiride ületuskohtade juures, aga ka lennujaamades. Tollal oli kogu selle droonide teema juures maailmas kerge paanika.

Nii tollased kui tänased droonid kasutavad valdavalt operaatori ja drooni vahel suhtlemiseks raadiosidet. Selle abil neid ka tuvastatakse ja segatakse.

Selliste droonide probleem on tänaseks juba lahendatud – Eestis on sarnaselt meile väga hea ettevõte Rantelon, kes teeb droonide segajaid. Probleem on aga see, et mida teha droonidega, mis töötavad autonoomselt ehk raadiovaikuses? Need on need droonid, millele meie üritame viimased viis aastat lahendust leida. 

Droonituvastuse nõudlusest rääkides jaguneb turg kolmeks segmendiks. 

Esiteks on mõistagi militaarsektor, kus on vaja, et droon lastakse enne alla, kui see kellelegi halba jõuab teha. Ükskõik kas see on taktikaline info kogumise droon või juba militaarvarustusega ründedroon. Kõige enam ongi viimasel ajal kasvanud lausa hüppeliselt just militaarsektori huvi droonitõrje vastu.

Teiseks on piiriületus, maa-alade kaitse ehk asutused, mis võitlevad smugeldajate ja selliste tegelaste vastu. Nende jaoks on oluline droonid tuvastada ja kuritegevust tõkestada. 

Ja kolmandaks on meie klientideks ka tsiviilasutused, kus on oluline kriitilist infrastruktuuri kaitsta. Näiteks on droonidega pidevalt tegemist lennujaamadel.

Teie enda blogis oli hiljuti juttu sellest, et Taliban on hakanud droone kasutama. Miks on droonid ja droonitõrje just militaarsektoris viimasel ajal eriti teravalt päevakorda kerkinud?

Militaar tõusis väga tõsiselt päevakorda möödunud aastal Aserbaidžaani-Armeenia konflikti käigus. Öeldakse, et droonid muutsid täiesti mängureegleid. Ka Süürias ja mujal on seda juba varem näha olnud, aga just möödunud sügise konflikti taustal tõusis kaitsevägede huvi droonitõrje vastu järsult. 

Enne seda, aasta-poolteist tagasi, olid meil põhifookuses lennujaamad, kellel on täna mõistagi mustmiljon muud probleemi lisaks droonidele. Endiselt on fookuses ka piirid ja me saame aru, et ka lennujaamad tulevad tagasi, aga praegu tahame rohkem liikuda kaitsevaldkonda.

Kui piiridel põhjustavad probleeme peamiselt tavalised odavad kommertsdroonid, mis on veidi ümber ehitatud, siis kaitsevaldkonnas on probleemid ja droonid suuremad. Sügiseses konfliktis kasutatati juba ründedroone, mitte päris USA militaartehnoloogia tasemel, aga tsiviildroonidest tunduvalt etemaid masinaid.

Droonitõrje on võrdlemisi vähe kajastust leidnud valdkond. Milles teie tegevus ja töö täpsemalt seisneb?

Sisuliselt on siin kolm põhivaldkonda: mehhatroonika, masinnnägemine ja robootika. Mehhatroonika arenduse ostame suures osas sisse. 

Teine valdkond, mis moodustab isegi üle poole meie tegevusest, on masinnägemine – kuidas teha kaugel olevad väikesed objektid arusaadavaks, neid üksteisest eristada. Kuidas saada aru, et tegemist on linnu, mitte drooniga? Sest linnu või lennuki drooni pähe allatulistamine on kõigile osapooltele väga halb tulemus. 

Robootika poole pealt on meie toote juures üliolulisel kohal kiirus. Kui tundmatu lendav objekt vaatevälja ilmub, on sul väga lühike aeg, et hinnata, millega on tegu ja mis sellega ette võtta. 

Arusaadavalt on ülitähtis, et kõik süsteemid vahetavad omavahel andmeid kiiresti ja efektiivselt, mis tähendab, et integreerimine on meie jaoks kriitilise tähtsusega. Täna otsimegi inimesi, kes seoks füüsilise seadme masinnägemise ja kasutajaliidesega.

Ütlesite, et otsite kolme inimest. Milliseid ülesandeid need inimesed täitma hakkavad?

Esiteks otsime kedagi, kes on robootikas pädev ja ühtlasi programmeerija (C++ ja Python). See inimene peab suutma integreerida kõiki sensoreid ja lasereid ja infot, mida seadmete vahel edastatakse. Oluline on, et kõik protokollid töötaksid ja et asi oleks bug’idest vaba. 

Järgmisena otsime põhisüsteemi integraatorit, kes hakkaks tegelema kogu masinavärgi mitme thread’i peal jooksutamisega. Siin on oluline eriti tugev kompetents C++ ja Pyhton keeltes. 

Ja kolmandaks otsime tarkvara meeskonna arendusjuhti, kes seda meeskonda hallata oskab ja on ise ulatusliku programmeerimise kogemusega. Selle positsiooni puhul on lisaks kogemuste baasile väga olulisel kohal organiseerimise ja plaanide tegemise oskus ning samuti tuleb tal vastu võtta adekvaatseid arhitektuurilisi otsuseid. Superinimest, ühesõnaga.

Teil on kontor Tallinnas Tehnopolis ja kuna arendate päris füüsilist toodet, siis keegi peab arvatavasti kohapeal ka käima. Milline on teie töökorraldus?

Startup-style.Üldises pildis üritame olla võimalikult paindlikud ja korraldame tööd efektiivselt. Tingituna füüsilisest seadmest ja temaga katsetamisest tuleb ka kohapeal käia, kuna arendame tõesti päris asja. See hõlmab näiteks vahetevahel droonidega katsete tegemist, mida lihtsalt ei saa virtuaalselt teha. Samas on meil ka arendajaid, kes töötavad suure osa ajast kodust. 

Miks teile tööle peaks tulema?

Kui me viis aastat tagasi hakkasime mõtlema, et mis oleks kõige cool’im asi, mida me teha saaksime, siis droonide laseritega allatulistamisest enam ägedamaks minna ei saa.

Kui sa tahad endale ägeda projektiga nime teha, siis meie juures on selleks võimalus. Droonitõrje süsteemide arendus on kindlasti väljakutsuv, aga see tasu, kui lõpuks sellise asjaga hakkama saad, on fantastiline. Pakume võimalust olla state of the art tehnoloogia loomise juures. 

Meil on kõval tasemel meeskond, väga ulatuslike teadmistega CTO, tänu kelle arhitektuurilisele juhtimisele on selline süsteem üldse võimalik kokku panna. Samuti on meil väga rahvusvaheline meeskond – jaapani robootikainsener, saksamaalt AI insener, inimesi Nepaalist ja Bangladeshist. 

Me soosime väga ka seda, kui inimesel on soovi ja ambitsiooni ennast arendada. Olgu see lisakursuste või -kraadi omandamine – meil on selle jaoks võimalused olemas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.