Töökuulutus

Eesti üks olulisemaid infosüsteeme otsib juhtivarendajat

Eesti riigis on palju olulisi infosüsteeme, aga vaid üksikud liigutavad miljardeid eurosid ja suunavad seeläbi terve riigi toimimist. Üks selliseid on struktuurifondide infosüsteem (SFOS), mida arendab Nortal ja kes otsivad juurde ühte head juhtivarendajat.

Mis on SFOS, kuidas seda tehakse ja millist inimest juurde vaja on, räägib Nortali projektijuht Mattias Saks, kes oma meeskonda lisa otsib.

Mis süsteem on SFOS, mille arendamisega sinu tiim Nortalis tegeleb?

SFOSis menetletakse Eestis välja antavaid Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi. Tegu on Eesti jaoks kriitilise tähtsusega infosüsteemiga, sest läbi selle liigub käesoleval rahastusperioodil ligikaudu kolm ja pool miljardit eurot.

Keda sa oma tiimi otsid?

Otsin juhtivarendajat. Meil on seitsmeliikmeline arendajate meeskond. Juhtivarendaja saaks nende juhiks, korraldaks igapäevaseid ülesandeid, hoolitseks inimeste arengu eest ning oleks analüütikutele toeks.

See peab olema inimene, kellele sobib töö inimestega, kuna ta töötab tihedalt meeskonnaga koos. Regulaarselt teeb one on one koosolekuid ning on kursis nende tööalaste murede ja rõõmudega.

Arendusmeeskonna eest tervikuna hoolitsen mina. Lisaks on tiimis vastutavad rollid: juhtiv arendaja, testija ja analüütik. Nemad jälgivad protsessi, mõnel juhul on ka otseselt inimeste juhid.

Kas ta ise peab ka koodi kirjutama?

Jah, seda jõuab ka teha. Ma ütleks, et suhe on 50-50. Pool ajast kirjutad koodi ja pool ajast võtavad muud tegevused. Selles mõttes on tegu mitmekülgse ja arendava rolliga.

Mis on see suur ülesanne, mida juhtivarendaja teie juures tegema hakkab? Kas see suur infosüsteem valmis teha?

Süsteemi on juba 15 aastat ehitanud, nii et “valmis” on suhteline mõiste. Põhimõtteliselt on ta praegu ka valmis, sest kõik töötab ja toetuseid saab välja anda, aga süsteem areneb kogu aeg edasi. Riigipoolsed ja Euroopa-poolsed nõuded muutuvad, lisaks me toome süsteemi praegu erinevaid uusi tegevusi sisse.

Meil on kõrvuti vana infosüsteem ja uus, nii et me toome vanast tükke uude üle ja võtame seejuures kogu töövoo tükkideks lahti, et leida vastus küsimusele: kas täna on endiselt mõttekas teha asju nii, nagu kunagi sai tehtud. Hea süsteem areneb pidevalt ja käib ajaga kaasas.

Nii et see inimene saaks juhtida Eesti mõistes ühe väga suure ja olulise infosüsteemi arendust?

Jah. Tehniliselt huvitav väljakutse on ka see, et riigi soov on erinevaid teisi toetuste andmise infosüsteeme koondada ja protsessi tõhusamaks muuta.

Süsteem muutub suuremaks ja riigis kesksemaks, mistõttu me oleme hakanud oma arhitektuuriplatvormi muutma. See on suur projekt. Millised tükid peaksid olema eraldi rakendused ja millised koos, see kõik on hetkel töös ja uus inimene saaks tulla kohe protsessi sisse.

Millised ootused teil selle inimese oskustele ja kogemustele on?

Kõige olulisem on, et ta oleks juba infosüsteeme arendanud ja puutunud kokku relatsioonilise andmebaasiga. Ta peaks olema kindlasti kokku puutunud nii back-endi kui front-endi tehnoloogiatega. Meie meeskonnas on kõik full stack arendajad ehk teevad andmebaasi, front-endi, back-endi. Ootame uuelt inimeselt sama. Spetsiifilised oskused on paljuski õpitavad.

Meie vana keskkond on täna vanematel veebiraamistikel ehitatud Java rakendus. Uue keskkonna back-end on täna Java Spring raamistikul ehitatud REST API-ga rakendus, front-end on AngularJS.

Rakendus kasutab Oracle’i andmebaasi, aga seoses muudatustega lisanduvad tulevikus rakendustepõhised PostgreSQL andmebaasid. Uued back-endid hakkavad olema Java Spring Boot REST API-ga rakendused ja front-endis plaanime võtta kasutusele uuemaid Angulari versioone.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.