Paljud ettevõtted otsivad endale Eestis praegu arendajaid, aga vaid vähesed on nii huvitavad ja nii laiade võimalustega nagu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT.

SMIT otsib praegu endale arendajaid lausa kolme tiimi, kus tööülesanded on e-residentidele uute võimaluste loomisest kuni suurte üle-Euroopaliste koostööprojektideni. Mis teeb SMITis töötamise eriliseks, kas riigisektor suudab palgaga võistelda ja miks peaks arendaja üldse kaaluma SMITi tööle minekut, räägib SMITi piirivalve valdkonna juht Heidi Kogres.

Keda te oma tiimi otsite?

Ma otsin oma valdkonda nii Java kui Pythoni arendajaid, kolme erinevasse tiimi. Üks on näiteks e-residentide tiim, mis on päris huvitav. Teine on viisa tiim, kus arendatakse Eesti viisaregistrit, mis on liidestatud Euroopa keskinfosüsteemiga. See tiim teeb tihedalt koostööd EL IT Agentuuri ning teiste Schengeni liikmesriikidega. Kolmas tiim on see, kes vastutab erinevate isikut tõendavate dokumentide menetlemise ja registreerimise infosüsteemi eest.

E-residentide tiimi otsime Java arendajaid, teistesse tiimidesse nii Java kui ka Pythoni arendajaid.

Kas ülesanded arendajatele on laiad, et tuleb teha igasuguseid projekte või kitsalt piiritletud näiteks frontendi ja backendi vahel?

Tööülesande võtab arendaja ise. Meil on scrum tiimid ja need koosnevad valdavalt kahest profiilist: tooteomanik ja arendajad. Tooteomanik on lüli kliendi ja arendustiimi vahel. Kui kliendilt tuleb arendussoov, siis viib tooteomanik selle soovi tooteplaneerimisel tiimile ning seal otsustatakse, kes seda tööd tegema hakkab. Tooteomanik ei ütle kes seda- või teist tööd tegema peab, seda otsustatakse koos tooteplaneerimisel.

Tööd on järjestatud tiimi tööde järjekorda ja planeerimisel jaotatakse ülesanded inimeste vahel ära. Üldjuhul võtab arendaja omale töö ise.

See eeldab, et teil töötav arendaja tahab ise seda vastutust võtta ja initsiatiivi näidata?

Jah, ta peab kindlasti olema initsiatiivikas ja vastutuse võtja tüüpi. Inimesel, kellel seda ei ole, võib olla raske, sest tiimid on iseseisvad ja inimesed teavad, mis on nende vastutusala ning mida ja kuidas tegema peab. Arendaja peab ise kaasa mõtlema, lahendusi pakkuma ja oma tehtud töö eest ka vastutuse võtma. See ongi see, mis meie inimesi siin võlub ja tööl hoiab.

Kas formaalseid nõudeid on ka, näiteks töökogemuse või hariduse osas?

On küll. Mida rohkem kogemust, seda parem muidugi. Nooremarendajatelt ootame kahe kuni kolmeaastast töökogemust, vanemarendajalt pikemat. Vanemarendajal peaks olema lai silmaring, ta peab olema töötanud suurte infosüsteemidega.

Vanemarendaja roll on olla kui tarkvaraarhitekt, kes suudab vaadata tervikut ja hinnata ka väikese muudatuse mõju tervikule. Ta peaks pakkuma lahendusi, kuidas keerukaid tarkvaralisi probleeme lahendada nii, et süsteem ka tervikuna toimiks.

Otsime praegu nii noorem- kui vanemarendajaid.

GALERII: SMITil on Mustamäel terve oma maja ja see näeb seestpoolt välja selline

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

•