Välisministeeriumi IT-osakond otsib enda meeskonda IT-halduse talituse juhataja näol täiendust. See on töö, kus saab vastutada suurte infovõrkude toimimise eest nii Eestis kui ka välismaal ning vaadata, et võrgud mitte ainult ei toimiks, vaid ka areneksid sujuvalt. IT-osakonna tööst rääkis osakonna juht Ergo Tars.
Millega ühe ministeeriumi IT-osakond tegeleb?
Meie hallata ja vastutada on kogu välisministeeriumi haldusalas olev IT- ja sidevõrk. Tegeleme sellega, et süsteemid töötaksid korralikult nii Eestis kui ka 45 Eesti välisesinduses üle maailma, samuti on võrkude arendamine meie vastutusalas.
Lisaks võrkudele tegeleme teenuste ja IT lahenduste arenduste ja haldusega. Nii nagu enamus IT osakondi ettevõtetes.
Otsite oma meeskonda IT-halduse talituse juhatajat. Kes ta on ja mida ta tegema hakkab?
See roll vastutab sisuliselt kõigi meie IT-süsteemide infrastruktuuri ehk taristu halduse eest. Talituse juhi esmaseks ülesandeks on tagada, et kõik võrgud oleks up and running ning töötaksid tõrgeteta.
Teise ülesandena, mis ei ole sugugi vähem tähtis, tuleb IT-halduse talituse juhil luua strateegia ja arengukava, mis kaardistaks ära, kuhu me peaksime oma võrkude ja infrastruktuuriga (serverid, andmemassiivid, tulemüürid) järgmise viie aasta jooksul liikuma. See töö puudutab kogu välisministeeriumi hallatavat võrku ehk kogu peamaja Tallinnas ning ka kõiki 45 välisesindust.
Päris palju tuleb suhelda välismaal, teistes ajavööndites olevate välisesindustega, mis tähendab, et lisaks eesti keele oskusele on inglise keele oskus hädavajalik.
Üks oluline mõtteviis selles ametis on, et hoiaksime ja tugevdaksime pidevalt oma infosüsteemide turvalisuse taset, kuna nii meie kui ka kogu välisministeeriumi töös on infoturve olulisel kohal. Valmisolek ootamatusteks peaks olema ka kindlasti olemas – kui näiteks keset ööd kell kaks midagi ootamatut juhtub, siis tuleb reageerida. Ma ei eelda, et talituse juht ise kohale tormab, aga ta peab suutma olukorra oma inimeste abiga ära lahendada. Neid olukordi ei tule tihti ette, kuid teatav risk selleks on.
Seega selles ametis vastutust on palju ja me otsime kedagi, kellel see silmad särama paneks.
Seega peaks sel inimesel olema kindel turvalisuse taust ja teadmised laiade infovõrkude haldamisest?
See oleks tugev pluss. Samas otsime me kogemustega IT-spetsialisti asemel pigem inimest, kes on hea juht. Just selline juht, kes võtaks oma tiimi inimesed, motiveeriks neid ja oleks neile eeskujuks ning saavutaks läbi selle soovitud tulemused.
Milliseid oskuseid või teadmisi te sellelt inimeselt veel nõuate?
Tema oskused peaksid olema kindlasti seotud hajusvõrkude loomise ja haldamisega. Kasuks tulevad kogemused geograafiliste suurte võrkude ülevalhoiust ning arendamisest.
Kui me räägime erinevatel kontinentidel asuvast võrgust, siis tekivad sageli erinevad viivituse ehk latency probleemid. Tulevane talituse juht peab teadma, kuidas süsteemid niimoodi üles ehitada, et kasutaja vaates kõik toimiks laitmatult.
Kasuks tuleb, kui ta omab riigisaladuse luba. Kui seda luba ei ole, peab tal olema valmisolek selle taotlemiseks.
Milline võiks selle inimese tavaline tööpäev välja näha?
Üks peamistest tegevustest, millega ta igapäevaselt tegelema peab, on võrgu ja baassüsteemide ülalhoiu tagamine. Talituse juht loob monitooringust tuleva info põhjal statistika ja analüüsib seda, kust midagi parendada saab. Monitooringust suudad sa ka välja lugeda seda, millised seadmed on kusagil võrgus peagi katki minemas, seega tuleb tegeleda ka ennetava tööga, et tellida või organiseerida nende seadmete väljavahetamine kõigis meie esindustes.
Kuna punkte üle maailma on palju, siis tuleb pidevalt läbi rääkida ka internetiühenduste pakkujatega, mõistagi paremate tingimuste saavutamiseks.
Tavalist tööpäeva on raske kirjeldada, kuna reeglina ei ole need rutiinsed, ülaltoodud näited on osa teemadest, mida talituse juht täidab.
Milline on töökohta sisse elamise protsess? Kas keegi aitab uuel talituse juhil süsteemid kenasti selgeks õppida?
Jah, kindlasti. Tema IT-halduse talituses on 10 spetsialisti, kes teavad täpselt, kuidas tänased võrgud töötavad. Täna olemasolev juht on lahkumas, et liikuda uute väljakutseteni, aga ta aitab asjad üle anda.
Kas tööl peab olema kindlasti hommikul kaheksast õhtul viieni?
Tegelikult me töötunde nii ei jälgi. Laias perspektiivis on see töö ikkagi täiskohaga ehk 40 tundi nädalas, aga see, kuidas inimene oma tööd korraldab, ei ole nii oluline, me saame siin teha kokkuleppeid. Seega võib tal olla suhteliselt vaba graafik, peamine on, et tööd ja asjad, mis kokku lepitud, oleks tehtud ja seatud eesmärgid täidetud.
Kas see tähendab ka seda, et tööd võib kaugelt teha?
Kuna tegemist on ametiga, kus tuleb ka inimesi juhtida, siis põhikohana seda tööd kaugelt teha ei saa, aga üldpildis meil selleks takistusi ei ole, kui peaks olema soov teha kodukontori päevi.
Kas töö on vaid Eestis, Tallinna kontoris, või saab see inimene reisida ka?
Me käime tegelikult üsna palju esindustes. Meie põhimõte on selline, et kõik, mis saab, tehakse ära kaugelt, kuid teatud aja tagant tuleb esindused ikkagi läbi käia ja veenduda oma silmaga, kuidas seal olukord on. Seega tuleb reisimist aeg-ajalt ikkagi ette, ilmselt kõige rohkem Brüsselisse, seal on meil nii alaline Eesti esindus Euroopa Liidu juures kui ka esindus NATO juures. Loomulikult see, kui palju talituse juht ise käima peab, on ka tema enda organiseerida, aga reisimist on kindlasti rohkem kui teistes ministeeriumites.
Milline on teie IT-tiim tööst väljaspool? kas kolleegidega võetakse midagi vahvat ka niisama ette?
Kindlasti. Meil on nii IT-osakonna enda suvepäevad kui ka ministeeriumi suvepäevad. Samuti läheme varsti kogu osakonnaga koos teatrisse. Lisaks toimub välisministeeriumis pidevalt üritusi, konverentse ja muud huvitavat.
