Riigipiir ei ole kaugeltki ainus viis, kuidas riiki ebaseaduslikult siseneda või rünnata – seda tehakse järjest rohkem ja osavamalt just virtuaalselt. Kuidas näeb töö välja kohas, kus reaalne konflikt ning selle tõrjumine on elu igapäevane osa, räägib Eesti kaitseväe küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tikk.

Küberväejuhatus võib esimese hooga tunduda nagu midagi väga tõsist. Kuidas tegelikult on, millega küberväejuhatus täpsemalt tegeleb?

Küberväejuhatuse üheks põhiülesandeks on kaitseministeeriumi vastutusalas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldamine. Sellest võiks lugeda, et me oleme nagu tavaline IT-organisatsioon, kes tagab ühele ministeeriumile ja selle valitsemisalale IT-teenuseid. Kui võrrelda mõne suurema organisatsiooniga, siis me oleme nagu tavaline IT-osakond.

Samas on küberväejuhatuse ülesandeks ka küberkaitse ja küberinfooperatsioonide korraldamine ning kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine. Need on veidi teistmoodi ehk sõjaväelise vaatega ülesanded, mis kattuvad meie riigikaitseliste eesmärkidega ehk siis me teeme seda meie enda kaitseks.

Kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine tähendab seda, et me peame olema võimelised tagama sobiva töökeskkonna nii rahu- kui sõjaajal, nii kabinettides kui näiteks metsas mõnes tundmatus asukohas. Aga meil on ka strateegilise kommunikatsiooni keskus, mille ülesandeks on teavitustöö toetamine ja tagamine. Seega varieeruvad meie tööülesanded päris palju.

Lisaks paneme väga palju rõhku ka oma inimeste arendamisele. Me oleme väga suur koolitusorganisatsioon ehk arendame pidevalt ja väga palju oma inimeste võimeid ning mõtleme, kuidas asju paremini teha, muu hulgas õpetame staabi- ja sidepataljonis välja nii ajateenijaid kui ka korraldame läbi Sidekooli terve relvaliigi väljaõpet ja nii edasi.

Nii et iga inimene on teie jaoks väga tähtis?

Jah, loomulikult. Me peame olema kaasaegsed, sest paratamatult esineb meie vastu palju ebatervet huvi: kes soovib meie süsteemist infot saada, kes aga hoopis seda katki teha. Just seetõttu peame ise olema valdkonna parimad spetsialistid, et selle kõigega toime tulla.

Internetis levival infol on väga suur mõju. Ilmselt on ka küberruumi roll sõjanduses pidevalt kasvamas?

Vastab tõele. Tänasel päeval on raske leida tööprotsesse, mis toimiksid ilma infokommunikatsioonita, olgu selleks tsiviilvaldkond, kaitseministeerium või midagi muud. Ja kui sõltuvus sellest suureneb, suureneb ka kogu valdkonna tähtsus ja roll.

Ka relvasüsteemid on tänapäeval väga palju tehnoloogiat täis. Küberruum on selles mõttes selline soodne hall ala, kus konflikti pidada, kuna sanktsioone järgneb sellisel juhul väga harva. Ent olenemata sellest on meie igapäevane tööelu tegelikult täpselt samasugune nagu teistel asutustel: ka meil on näiteks vaja tavapärast kontoritarkvara, et oma igapäevast tegevust planeerida.

Kes küberväejuhatuses töötavad, millised inimesed tiimis on?

Meil töötavad erinevas vanuses ja erinevast soost inimesed, kelle taustad vastavalt töökohale mõnevõrra erinevad: on inimesi, kes tegelevad konkreetselt väljaõppe ja koolitamisega, on meediaeksperte, küberkaitsespetsialiste, infotehnoloogiaspetsialiste ja nii edasi. On nii tsiviilisikuid kui ka kaitseväelasi ehk väga palju erinevaid inimesi.

Ma usun, et kõiki meie inimesi seob missioonitunne – need inimesed ärkavad iga päev üles mõttega, kuidas panustada sellesse, et meie riik oleks paremini kaitstud, seda nii füüsilises kui virtuaalses maailmas. Kuna ka kogu sõjapidamine töötab meeskondade põhimõttel, siis ka meil on väga tähtis roll just tiimitööl.

Sellest tiimist on puudu süsteemiadministraatorid. Keda te täpsemalt otsite, kas suuremat rolli mängib varasem töökogemus või teatud isikuomadused, sealhulgas missioonitunne?

Meie jaoks on tähtsaim prioriteet, et tegemist oleks tiimi hästi sobiva ning missioonitundega inimesega. Tööks vajaliku väljaõppe suudame me sobivale isikule väga lihtsalt korraldada. Oleme sellega harjunud, et inimesed käivad pidevalt pikematel koolitustel ning meil on väga paljudele sellistele koolitustele ligipääs, mida tsiviilsektorist ei leia, olgu selleks NATO või liikmesriikidega koostöös läbiviidavad koolitused.

Seega ma ütleks, et varasem kogemus tuleb küll kasuks ja on töökohti, kus meil on vaja väga kogenud inimesi, aga oleme valmis inimeste pädevusi ka ise tõstma, et nad saaksid oma tööd hästi teha. Iga süsteemiadministraator või IT-spetsialist teab kindlasti hästi, et kohapealne süsteem tuleb ise selgeks õppida. Eelnevalt omandatud teoreetilised teadmised aitavad seda lihtsamini teha.

Kas põhimõtteliselt on oodatud kandideerima ka inimesed, kes IT-alast kõrgharidust alles omandavad?

Jah, loomulikult. Meil on suur organisatsioon ning ajaga kasvame ainult suuremaks, mis tähendab, et võimalusi meil töötamiseks leidub igasuguseid.

Meil on väga erinevad grupid, kes vastutavad väga erinevate teenusvaldkondade eest. Mõnel juhul, kus tegemist on kriitilise või salajase süsteemiga, on administraatoril väga selgelt reguleeritud toimingud, mida teha saab ja mida mitte. Mõnes teises grupis aga on meil jällegi väga start-up’ilik lähenemine, kus eeldatakse kaasamõtlemist mõne teenuse paremaks muutmisel ning koostööd nii kliendi kui ka teiste tiimiliikmetega. Variatsioone ja võimalusi on väga palju.

Just seetõttu on isikuomadused ja tiimi sobivus esikohal, sest kui kõik omavahel sobivad, loksub muu ise paika. Kui aga inimesele meeldib, kui kõik on täpselt reguleeritud ja ta teab täpselt, mida tegema peab, siis on meil ka selline võimalus olemas.

Aga mida saab küberväejuhatuses teha sellist, mida mõnes IT-ettevõttes või start-up’is ei saa?

Esimene vastus on, et kuulipildujast lasta! (Naerab.) Aga valdkondlikus mõttes algab kõik muidugi eesmärkidest ja põhimõtetest, mida järgime. Meie peamine eesmärk on riigikaitse tagamine või selle toetamine, mistõttu vaatame asja natuke läbi teise prisma kui kasumit taotlev ettevõte: me ehitame, arendame, kaitseme ja testime enda loodud süsteeme, aga ka lõhume neid, et veenduda, kas need töötavad kõikvõimalikes tingimustes.

Vastutus on teadupärast suhteliselt suur – ka meist sõltub, kas jõuame õigel ajal sõtta ja saame selle peetud. Ja meie peamine eesmärk on ikkagi see, et tavakodanikud saaksid rahulikult magada ning riigi kommunikatsioon ja side õigeaegselt toimiksid.

Põhimõtteliselt saab ka vaenlase järele luurata?

Selleks, et seda teada saada, tuleb meile tööle kandideerida. (Naerab.)

Ma olen ka kuulnud, et küberväejuhatuses tehakse kõvasti trenni ja lauldakse. Vastab tõele või mitte?

See ei ole tõepoolest alusetu kuulujutt. Sport ning inimese füüsiline ja vaimne tervis on kaitseväes alati au sees olnud. Toetame nii oma inimeste sporditegemist, aga korraldame ise erinevaid võistluseid, jäähokist kalapüügi meistrivõistlusteni.

Kaitseväes on väga palju aktiivseid inimesi ning toetame igakülgselt oma inimeste osalemist erinevatel üritustel, seda ikka selleks, et nad ülejäänud organisatsiooniga tuttavamaks saaksid, kuna teinekord ei pruugi oma kabinetis arvutiekraani vaadates mõista, mida sellel inimesel, kes on metsas, päriselt vaja läheb.

Milline näeb välja küberväejuhatuse igapäevane tööelu? 

Eks igapäevane tööelu sõltub väga palju inimese positsioonist. Ehkki paljud meie töötajad on tööl kontorites ja ei lähe tõenäoliselt kunagi metsa, siis on olemas ka teine grupp, kes just käibki keerulistes tingimustes erinevat tehnoloogiat katsetamas.

Kodutöö võimalus meil küll on, ent teatud ametikohtadel pole seda arusaadavatel põhjustel võimalik tagada. Töökoha mõttes asume nii Tallinnas, Tartus kui ka Jõhvis ning oleme selle koha pealt väga paindlikud.

Mis veel küberväejuhatuses töötamise kasuks räägib?

Kindlasti on minu hinnangul selleks arenguvõimalus. See, millega meie juures saab tegeleda ja millise kogemuse saab, et karjääri jätkata, on kindlasti suur eelis. Ühtlasi on karjääri mõttes võimalik liikuda nii horisontaalselt kui vertikaalselt: meie inimesed on läinud tööle ka NATOsse.

Me oleme üksus, kes võitleb reaalses konfliktis iga päev. See tähendab ka seda, et koolitame ja täiendame oma inimesi pidevalt. Eneseareng on kindlasti suur pluss, kuna eesmärk on ju olla parimad oma riigi kaitsmises.

Nii et kui IT-huvilisest noor mõtleb ajateenimise peale, siis ta võiks mõelda küberväejuhatuse peale? 

Absoluutselt, aga siis peab olema osav, sest huvilisi on täna rohkem kui vabu kohti. 2021. aasta rahulolu-uuringu kohaselt oli küberväejuhatuse ajateenijate rahulolu väga kõrge. Siin saab väga hea ülevaate valdkonnast ehk mõista, mida on selles valdkonnas üldse võimalik teha ja kuhu tahaks veel areneda.

Teenistuse käigus saab ka juba teatud taseme spetsialistiks õppida. See sõltub muidugi palju sellest, kuidas noor ette valmistunud on, sest kõik ajateenijad pääsevad meile testi alusel, mida on võimalik teha siis, kui juba ajateenistuses oled. Aga teeme juba väga aktiivseid samme selleks, et seda saaks teha varem.

Kõige lihtsam viis oma huvi registreerimiseks on Kaitseressursside Ametile teada anda, et soov on just küberväejuhatusse aega teenima tulla. Ma kindlasti julgen seda soovitada, kuna saab väga kiiresti areneda ja töökeskkonna mõttes hea kogemuse. 

Tundub, et igav teie juures ei hakka.

Selle üle kurta tõesti ei saa. Ma usun, et väljakutsed on olulised selleks, et meie inimesed hommikul tööle tuleksid. Mõni inimene otsib tööelus rutiini ja rahu, siis teine jällegi enesearengut ja väljakutseid. Õnneks on meil kõigil võimalik valida, millest osa soovime saada.