Kaugjuhitavaid roboteid tootev Milrem Robotics pakub ainulaadseid väljakutseid ja sihib tippu

THeMIS militaarroboti testimine Malil võimalikult ekstreemsetes oludes.

Milrem Robotics on oma tegevusvaldkonna poolest üks Eesti omanäolisemaid ettevõtteid. Tegelikult ei saaks öelda, et autonoomsete kõrgtehnoloogiliste robotite arendamine ja tootmine oleks ka ülemaailmselt kuigi ülerahvastatud sektor. 

Kuue aasta eest esimese roboti prototüübi arendamist alustanud Milrem Robotics on tänaseks kasvanud Euroopa juhtivaks robootika ja autonoomsete süsteemide arendajaks. Firma teeb koostööd maailma suurimate kaitsetööstuste ja tehnoloogiahiidudega.

Ettevõttes töötab hetkel kolmes erinevas riigis üle 120 inimesi. Tuleval aastal plaanitakse värvata veel 50 inimest. 

Geeniuse küsimustele vastasid lisaks ettevõtte juhatuse esimees Kuldar Väärsile veel personalijuht Kairi Haga, ekspordijuht Gert Hankewitz ning tarkvaraarenduse meeskonna liider Siim Reinaas.

Sisenesite kuus aastat tagasi, seega päris hiljuti, täiesti uude sektorisse ning hakkasite looma täiesti uut tehnoloogiat. Kuidas teil sellega täna läheb?

Hästi! Kasvu mõttes oleme ülespoole liikunud kogu aeg. Juba 2019. aastal oli meil käive 5.1 miljonit, sel aastal tuleb üle 10 miljoni ning järgmiseks plaanime samuti kahekordistumist - 20 miljonit eurot.

Oleme iga aasta märkimisväärselt kasvanud ja kõige olulisem on tegelikult kasv turgude mõttes. Tänaseks oleme oma roboteid müünud kümnele erinevale riigile, olles saavutanud seega suurima turuosa.

Mehitamata robotite peale mõeldes tuleb mul esimesena silme ette pilt sõjaväljal sõitvast kuulipildujaga soomukist, mida juhib kuskilt eemalt, nagu ma aru saan, puldiga jalaväelane. Aga tegelikult on teie robotite kasutusala palju laiem.

Jah, 2014. aastal arendama hakatud THeMIS on tõesti tuntud oma militaar rakenduste poolest. Samal baasil oleme arendanud välja ka Multiscope roboti, mis on mõeldud juba tsiviilvaldkonna otstarveteks. 

Näiteks on robotit juba täna kasutatud tuletõrje ja teistes päästesituatsioonides, et inimene ise oma elu põlevasse majja või mõnda varisemisohtlikku koopasse minnes ohtu ei peaks seadma.

Samuti on plaanis kasutada roboteid metsanduses, puude istutamiseks. Ja muidugi ei saa mainimata jätta meie uut Type-X platvormi, mis on mõeldud siiski peamiselt kaitsevaldkonna rakendusteks.

Milremi Type-X militaarotstarbeline robot.

Olete varem öelnud, et teie arendate küll roboti, aga relva paneb sinna külge ja päästikule vajutab inimene. Kas tulevikus hakkavadki omavahel sõdima robotid, keda kaugelt puldiga juhitakse? 

Ideaalis küll, jah. Oleme oma roboteid päris mitmetes oludes katsetanud - näiteks Malis, peenike punane liiv, temperatuurid üle 40 kraadi - ja nad on end tänaseks nii meie kui ka meie koostööpartnerite silmis tõestanud. Sisuliselt on militaarroboti eesmärgiks jalaväge toetada, olgu see viimase miili logistika - näiteks tule all jalaväele laskemoona toomine – kui ka tulejõu ja vaatlusega abistamine. 

Eetilisuse küsimus on meie jaoks äärmiselt olulisel kohal. Oleme paika pannud väga ranged eetilisuse põhimõtted, millest me oma töös ja uute lahenduste arendamisel lähtume. Selles osas teame me väga täpselt, mida me arendame ja mida me teeme. Meie võime küll roboti valmis arendada, aga otsused peab langetama inimene, kes robotit juhib. Nii on ja nii jääb.

Lõpuks on eesmärk ikkagi inimelusid säästa, et eesliinil ei peaks esimese rünnaku võtma enda peale mitte lihtsõdur, vaid militaarrobot. Vaadates maailmas samas sektoris toimuvat on näha, et seda joont ajavad väga aktiivselt kõik suuremad tegijad ja meie eesmärgiks on olla siin sektoris esimesed. Täna me seda Euroopas ka oleme.

Robotite kasutamine tuletõrjes ja ekstreemsetes oludes päästetöödeks, aga ka näiteks tunnelite kaardistamiseks tundub päris loogiline. Enne mainiste ka puude istutamist. Millal võiksid Eestis robotid puid istutama hakata?

Töötame selle nimel, et järgmise aasta lõpuks oleksid meil olemas esimesed metsarobotid, mis suudavad puid istutada. Praegu istutatakse Euroopas ja Põhja-Ameerikas 99% puudest käsitsi, mis on väga ebaefektiivne. Metsandus on valdkond, mida oleme põhjalikult analüüsinud ning kus tahame juba lähitulevikus aktiivselt tegutsema hakata. 

Teil on kasvuks suured plaanid - aastaga ca 50 inimest juurde värvata. Täna otsite eeskätt tarkvaraarendajaid. Ülikoolis otseselt kaugjuhitavate robotite arendamist ei õpetata. Kas kõrgkool on teiega liitumiseks kohustuslik?

Ülikoolis tõesti sellist ainet pole, kus õpetatakse tudengeid lahinguvälja roboteid arendama. Kõrgharidus annab aga väga hea baasi edasiseks arenguks ja õpinguteks – täna on valdav enamus meie töötajatest kõrgharitud, 40% neist magistri- või doktorikraadiga. 

Kuigi ülikoolis ei õpetatata otseselt THeMIS-t või Type-Xi arendama, siis õpingute ajal saab tegeleda näiteks Tudengivormeliga. Kusjuures just sealt projektist on meile tulnud päris mitmed tänastest arendajatest, sealhulgas ka näiteks meie CTO ehk tehnoloogiadirektor.

Väga tugeva aluse annab meie silmis see, kui inimene tegeleb juba mingil määral robootikaga või on saanud baasi mõnelt sarnaselt erialalt. 

Kui me võtame bakalaureuse- või magistriõppe, siis kolme või nelja aastaga muutub tegelikult meie valdkonnas päris palju, näiteks sensoorika – meie jaoks siis masina “silmad”. 

Meie silmis annab ülikool hea baasi, aga tööle on tulnud ka väga tublisid inimesi näiteks rakenduskõrgkoolidest.

Milrem ei arenda roboteid ainult militaarsektori tarbeks. Olulisel kohal on ka tsiviilsektor, kus robotid saavad aidata näiteks tuletõrjujate ja päästjate töös, aga ka metsanduses.

Ütleme, et olen mõneaastase kogemusega tarkvaraarendaja ja tahan nüüd proovida kätt Milrem Roboticsi meeskonnas, panustada olemasolevate robotite täiendamisesse ja uute arendamisesse. Kuidas ma tean, et sobin teie meeskonda?

Aus on öelda, et otsime praegu pigem mõningase kogemuse ja oskustega töötajaid. Kuid meie jaoks on väga oluline, et inimesel oleks säilinud uudishimu ja tahe pidevalt arendada ja edasi õppida. Muidu ei jaksa lihtsalt siin toimuvaga kaasas käia. 

Siinne töö pole pelgalt arvuti taga kodeerimine või mudelite koostamine. Väga tihti tuleb ka töökotta minna ja vaadata, et kuhu näiteks mingi kaabel pista, käsud liikuma saada ning need ja need andmed kätte saada. 

Laua tagant eemale meie juures saab. Näiteks käis meil just üks disainer - naistöötaja kusjuures, et veidi mehise valdkonna müüti kummutada - kaasas 24-tunnisel kestvussõidul, et testida roboti võimekust maastikul. 

Kuidas teil töökorraldusega lood on?

Milremis käib tarkvaaraarendus parimate praktikate järgi, nagu tänane agiilne maailm ette näeb. Töötame tavaliselt kahenädalaste sprintidena. Arendaja töövoog on lihtne: Backlog => In progress <=> In review <=> Testing > Done. 

Miks peaks üks arendaja just teie ettevõttes töötada tahtma?

Sest need ülesanded, millega me, eriti just tarkvaraarenduses tegeleme, on väga väljakutsuvad. 

Meie töös tuleb ette väljakutseid, mis ei ole üheplaanilised, mis on komplekssed ja millele võibolla polegi tänasel päeval maailmas veel lahendust leitud. Ehk siis me otsime endale meeskonda inimesi, keda selgelt kõnetavad keerulised ülesanded ja kes tahavad läbi töö pidevalt areneda.

Teine suur põhjus võiks olla see, et robootikaettevõttena on meie töö tulemus alati silmaga näha. Sa paned koodi masinale peale ja näed, mida see päriselus teeb. Nüüd on meie tooted ka päriselt klientide käes ja meie hinnangul ei arenda mitte miski toodet nii hästi kui otsene tagasiside klientidelt. Tarkvaraarendajana on kohati olemas ka võistlusmoment - näed, et just minu kood pani masina sedasi käituma! 

Lühidalt: me programmeerime ja ehitame üht raadio teel juhitavat masinat pea igal pinnal liikumiseks, saame sellega mängida, seda võimsamaks ja ägedamaks muuta, ja saad aru, me saame palka ka veel selle eest!

Teil on hetkel juba mitu töökuulutust üleval, peamiselt tarkvaraarenduses. Millistesse rollidesse te tarkvaraarendajaid otsite?

Meil on tõesti päris palju erinevaid positsioone, kuhu uusi meeskonnaliikmeid otsime. Näiteks  juhtivat simulatsiooniinseneri, juhtivat kasutajaliidese inseneri, juhtivat navigatsiooniinseneri ja juhtivat tarkavara kvaliteediinseneri. Lisaks muidugi ka erineva taustaga robootika insenere ja andmelao inseneri.

Ühesõnaga palju tipptasemel tarkvaraarendajaid, kes meie juba tugevat meeskonda täiendavad.  Kõikide nende tööülesanded on mõistagi erinevad, aga varem mainitud põhiootus – uudishimu, soov areneda ja õppida – on kõigile sama.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.