“Minu silmis on arendajad loovisikud nagu ajakirjanikud, kunstnikud või heliloojadki. Kujuta ette, et iga päev naudivad sinu töö vilju sajad tuhanded inimesed,” räägib rahvusringhäälingu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia direktor Jaanus Lillenberg tööst Eesti suurimas meediamajas. ERR-i arendustiim otsib meeskonda pilveteenuste spetsialisti, kelle südameasjaks on pilveinfrastruktuuril töötavate teenuste toimepidevuse tagamine ja arendus. Pilveteenuste haldamise kõrval kuulub tööülesannete hulka veel striiminguteenuste hea käekäik. Varem pole sellist ametikohta organisatsioonis olnud.
Kuidas aitab pilveteenuste spetsialist kaasa Eesti ühe hinnatuima brändi arengule ning miks on avalik-õiguslikus meedias ägedam töötada kui erasektoris, räägivad ERR-i arendusosakonna juhataja Marella Oolmets ja IKT direktor Jaanus Lillenberg.
ERR hõlmab nii tele-, raadio- kui ka veebikanaleid. Kui tähtis on, et uus töötaja oleks meediamaastikuga kursis?
Marella: Me ei eelda, et uus inimene on kõigega kohe kursis. See oleks imeline, aga mitte esmatähtis. Oluline on huvi valdkonna vastu – see, et töötajat päriselt huvitaks, kuidas siin majas asju tehakse, ja ta suudaks endale selgeks teha, kuidas tänane ERR-i arhiiviportaal Amazonis töötab, kuidas taristut ehitada, milliseid teenuseid kasutada jne.
Kui räägime pilvest, siis ma ei näe, et pilvetaristu ehitamine oleks konkreetselt meediavaldkonnaga seotud. Kui uuel töötajal on varasem kogemus juba mujal ettevõttes saadud, tuleb see kindlasti kasuks.
Mida pilveteenuste spetsialisti töö endast kujutab?
Marella: Pilveteenuste spetsialisti tööks on pilves olevate ERR-i teenuste haldamine ning ERR-i striimingteenuse arendamine ja täiustamine. Striimingteenus on oluline võtmeteenus, sest kui striimi pole, ei ole meil vaatajale suurt midagi näidata ei veebis ega eetris. ERR-i teenused peavad ideaalselt töötama kõigis seadmetes.
Detsembris uuendasime ERR-i arhiiviportaali, mis on ehitatud Amazoni teenustele. Kui uus inimene meile tööle tuleb, on tal esmajoones vaja selgeks saada töövoog, sh ehitus, teenused, tarkvara uuendused jms.
Kui suures osas on süsteem juba paigas ja kui palju saab uus töötaja võimalusi teenuseid edasi arendada?
Marella: Amazoni teenustel töötavat arhiivi võib nimetada piloodiks. Oleme seda pool aastat ehitanud ja uue inimese saabudes on süsteem juba paigas. Aga mõtteid on palju, mida võiksime teha järgmiste sammudena. Hetkel hindamegi arhiivi näitel Amazoni teenuseid, millised kulud sellega kaasnevad jne. Selle põhjal saab juhtkond otsustada, millise projekti võiksime järgmisena sinna kolida. Sealt edasi on pilveteenuste spetsialistil vabadust rohkem ja roll edasiarendamisel suur.
Mis puutub striimingteenusesse, vajab see pidevat monitoorimist ja kvaliteet täiendamist.
Mis on ERR-i IKT strateegia olulisemad põhimõtted ja arengusuunad?
Jaanus: Meie jaoks on oluline avalik-õigusliku meediateenuse tehniline jätkusuutlikkus. Seadmed vananevad tehniliselt, kui neid kasutada. Aga nad vananevad ka moraalselt. Samamoodi vananevad moraalselt tehnoloogiad. Tegelikult on pilveteenuse taustal mikroteenuste arhitektuur, mis vastandub selles kontekstis eelmises põlvkonnas palju levinud monoliitarhitektuurile.
Väga oluline on ka toimepidevuse teema, sest ükskõik mis meil ei juhtuks, avalik-õiguslik meediateenus ei tohi ohu- või kriisiolukorras katkeda. Osade teenuste paralleel- või hübriidedastamine on samuti üks ülesanne, mida püüame täita. Seegi kuulub pilveteenuste spetsialisti töölauale.
Teemasid on strateegilises vaates veel, aga täpsed pilveteenuste spetsialisti tegevused sõltuvad ka sellest, milline on uue töötaja eelnev taust ja kui kiiresti ta asjadega kurssi saab.
Millise taustaga inimesi te otsite? Kes sobituks teie tiimi kõige paremini?
Marella: Pilveteenuste spetsialist võiks olla süsadmini (süsteemiadministraatori – toim.) või DevOps’i kogemusega. Sellise taustaga inimesel on hea võimalus edasi areneda ja omandada uusi oskusi, mida meie juures vaja on. Kõige olulisem on huvi endale need teemad selgeks teha. Siis ei ole takistuseks ka varasema otsese kokkupuute puudumine.
Millisesse meeskonda pilveteenuste spetsialist tööle tuleb?
Marella: Hetkel on meie arendustiim 16-liikmeline. See jaguneb omakorda kolmeks väiksemaks meeskonnaks: front-end, back-end ja sisemised äriteenused. Tiimiüleselt on meil kaks arhitekti ja ka uus pilveteenuste spetsialist tegeleb teemadega üldiselt.
Ei pea kartma, et keegi oma muredega üksi jääb. Ka arhiiv on meil tänagi avalik ja töötav, kuigi pilveteenuste spetsialisti pole. Knowhow’d meil majas juba on, nüüd otsime sellele positsioonile ühte konkreetset inimest.
Jaanus: Mõnes mõttes on pilveteenuste spetsialist tiimis nii arhitektide kui ka süsadminidega. Neil on kogemust palju. Teadmiste poolest saaksime hakkama ka olemasolevate inimestega, aga kõigist ülesannetest ei käi jõud üle. Sellepärast tahame eraldi inimest, kelle südameasi see oleks.
Tihti kardetakse, et avalikus sektoris napib spontaansust ja kastist välja mõtlemist. Kui paljus see paika peab?
Jaanus: Avalik sektor on üks vaade, meedia aga teine. Suur osa avalik-õiguslikke teenuseid, mida riik pakub (näiteks patsiendiportaal või autoregister), ei ole sellised, mida üks inimene kasutab iga päev hommikust õhtuni. Kui teenusega tekib mingi segadus, on aega seda parandada, sest inimene ei puutu sellega iga päev kokku. Meedias näed viga kohe, sest meediat tarbitakse iga päev. Pidev kokkupuude teenusega ja kasutajate paljusus – see eristabki meediateenust teistest avalik-õiguslikest teenustest.
Meedia toimib selle järgi, mis parasjagu maailmas toimub. See kehtib ka arenduses. Minu kogemuses on meediamajade arendustiimid ühed agiilsemad. Nad olid agiilsed juba siis, kui see sõna ei olnud laialt kasutuses – keskkond ja olukord tingis seda. Töötempo on meedias kiire ja töö intensiivne, mistõttu see töö kõigile ei sobi.
Mis eristab tööd avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus meedias?
Jaanus: Meie tahame jõuda ka nendeni, kelleni erameedia ei jõua. Rahvusringhäälingu arenduste prioriseerimise juures on oluline ühiskonna sidumise aspekt, samas kui erameedias peab iga samm tooma päeva lõpuks raha tagasi.
Vaatame pidevalt, milliseid arendusi oleks tarvis teha – alati on ees vähemalt kolme-nelja aasta plaan. Vajadusel hindame prioriteete ümber: kas peaks midagi edasi lükkama, midagi muud vahele võtma jne. Oleme oma kasutajaga kogu aeg kontaktis. Iga nädal tulevad kirjad ettepanekutega, mida tahetakse.
Tehnilises plaanis pole avalik-õiguslikul ja eraõiguslikul meediaorganisatsioonil arendusele esitatavate nõuete osas vahet.
Mainisite, et töötempo meediamajas on kiire. Oskustest juba rääkisime, aga milline inimtüüp sobib ERR-i kollektiivi?
Marella: Eelkõige peab ta olema pühendunud. Teda peab teema siiralt huvitama, mujalt see pühendumine ei tule.
Jaanus: Töö on küll intensiivne, aga see ei tähenda, et kõik hullult rügavad ja midagi muud ei toimu. Meie töökultuur sarnaneb pigem mõnele nooremale tarkvaraga tegelevale ettevõttele kui vanale. Kui inimene on harjunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötama, ei ole töötingimuste osas vahet, kas ta teeb seda erasektoris või avalik-õiguslikus. Meil on kõik hüved samamoodi olemas.
Teine on meedia omapära – ei pea töötama uudisteankruna, et meedia kiire elurütm sinuni jõuaks. Tunne, et oled kogu aeg kiire meediamaailma südamelöökide juures, tekib rahvusringhäälingus igal juhul, ka arendajal. See hoiab inimesi igapäevaselt käimas.
Kui paindlik tööandja ERR on? “AK-d” kodust juhtida ei saa, aga kuidas on arendajatega?
Marella: Võimaldame oma töötajatele kodukontorit. N-ö tagumikutunde meil ei loeta, aga kriitilisel ajal peavad inimesed olema kättesaadavad. Põhiline, et töö oleks tehtud. See on eeldus, mille peale saame paindlikkust ehitada.
Jaanus: Paindlikkus ei puuduta ainult kodukontorit. Tähtis on mõista, et me pole riigiettevõte – meie “omanik” pole minister, vaid töötame iseseisvalt oma seaduse alusel ja meie töö jõuab sadade tuhandete inimesteni. Võrreldes veel erameediaga, kus omaniku sõna on seadus, on meie juures palju rohkem ruumi aruteluks. Otsuste juurde on kaasatud ka spetsialistid ja palju otsuseid sünnib tiimi arvamuse ja professionaalsuse pealt. Erasektoris on tavaliselt need rollid – otsustaja ja arendaja – lahus. Meil on sõnaõigust palju rohkem.
Mis ERR-i töötajaid motiveerib?
Marella: Nagu ülejäänud eestimaalased, kasutame meiegi ERR-i teenuseid iga päev. Igaüks meist tahab, et need teenused oleksid kvaliteetsed – kasvõi enda jaoks. Kui ehitad mingit e-poodi, kus ise kunagi ei ostle, võib siht silme eest kaduma minna, aga ERR-i teenused jõuavad igasse koju, ükskõik mis moel. Oma tööga, ka pilveteenuste spetsialisti ametis, panustad Eesti ühe armastatuma brändi arengusse. Iga eestlane on mingit pidi meie vaataja, kuulaja või lugeja. Meie töömotivatsiooni ei pea üldse kaugemalt otsima, sel tööl on nii otsene ja tuntav mõju.
Jaanus: Minu silmis on arendajad loovisikud nagu ajakirjanikud, kunstnikud või heliloojadki. Kujuta ette, et iga päev naudivad sinu töö vilju sajad tuhanded inimesed. Eneseteostuse aspekt on rahvusringhäälingus hästi tugev. Sa tuled tööle ja annad endast parima, et väga paljud inimesed saaksid mingit väga lahedat asja kasutada.
Meil endil kipub pidevalt meelest minema seegi, et rahvusringhääling on väga stabiilne tööandja. Meil saavad kokku avaliku sektori stabiilsus ja startup’ilikult kiire arendusmaailma tempo. See on väga unikaalne.
Tunned, et sinul on tahe ja oskused, et ERR-i arendustiimiga liituda? Tule tööle rahvusringhäälingu pilveteenuste spetsialistina! Rohkem infot leiad SIIT.
