Riigikogu Kantselei haldusdirektor Ahto Saks ja infosüsteemide juht Karl-Morten Koppel räägivad sündmustest, mis on nende töö viimase aasta jooksul pingeliseks muutnud, ja avaldavad, keda nad oma meeskonda ootavad.

Narva tank tõi rünnakud

“Kõik, mis puudutab Ukrainat, millega seoses on Riigikogu midagi vastu võtnud, nagu näiteks toetuste andmine või ülekanded Ukraina parlamendist või nende presidendiga, siis see väljendub meil ka küberrünnetes,” kirjeldab Saks.

Võrreldes 2007. aasta sündmustega on viimasel aastal küberrünnakute arv mitmekordistunud. Saksa sõnul oli kõige rohkem rünnakuid päevil, mis jäid Narva tanki eemaldamise aega, ja novembris, kui Riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks. “Need on praegu olnud kõige kriitilisemad päevad, kus on ka meie vastu olnud väga suured rünnakud. Aga alati ei ole ainult meie olnud see sihtmärk.” 

Riigikogu Kantselei infotehnoloogia osakond ei tegutse omapäi, vaid teeb Koppeli sõnul koostööd Riigi Infosüsteemi Ameti operatiivse küberturbe osakonna ehk CERT-iga. Saks lisab, et ühist asja tuleb ajada ka RIA üksustega ja ministeeriumitega. 

Riigikogu Kantselei palkab infoturbe peaspetsialisti

Riigikogu Kantseleis töötab üle 200 inimese, nende hulgast leiab nii juriste, filolooge kui ka muusikuid. Oluline osa on IT-osakond, mille töötajate seast leiab nii arvutiabispetsialiste kui tõelisi infoturbevõlureid. 

Esimest korda otsib Riigikogu Kantselei infoturbe peaspetsialisti (valdkonnajuhti), kelle tööülesandeid on seni täitnud mitu inimest. Kantselei haldusdirektori Ahto Saksa sõnul on infoturbejuhi esmased ülesanded seotud Eesti infoturbe standardi E-ITS juurutamisega. 

“Temast saab peategelane meie infoturbe valdkonnas. See on täiesti uus positsioon – siiamaani ei ole meil eraldi inimest selleks olnud. Kuna tegemist on mahuka ja pika protsessiga, peab ka uus juht olema usaldusväärne nõuandev partner organisatsiooni teistele üksustele,” sõnas Saks.

Kandideerimise eelduseks laitmatu minevik

Kuna Riigikogu Kantseleis on positsioone, mis eeldavad juurdepääsu riigisaladusele, peab kandideerija minevik olema laitmatu – mis tahes seaduste või ühiskondlike normidega pahuksisse sattunuid tööle ei võeta. Lisaks eeldatakse kandidaatidelt kõrgel tasemel eesti keele oskust. 

Huvilised leiavad täpsemad tööle kandideerimise tingimused ja kontaktid ka Riigikogu kodulehelt.

Unikaalne töökeskkond vanas lossis

Toompea on olnud Eesti võimukeskus 800 aastat, praegu on loss Riigikogu käsutuses. Teadaolevalt on Riigikogu hoone ainus ekspressionistlik parlamendihoone maailmas ja selle modernsust kritiseeriti esialgu nii Eestis kui ka välismaal. Huvitav seik ajaloost on ka see, et see oli Eestis esimene avalik hoone, kuhu projekteeriti elektrisüsteem. Seega on unikaalne ka töökeskkond.