“Kui IT-ettevõttes võib klient olla konservatiivne ega julgeda teatud lahendusele minna, siis meie saame partneriteks valida ainult selliseid ettevõtteid, kes on juba eos huvitatud enneolematutest lahendustest,” ütleb Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski. Räägime temaga, sest akadeemia otsib oma ridadesse digitootedisaini visionääri, kes dotsendi ametikohal hakkab kujundama Eesti digitootedisaini tulevikunägu.
Enamik Eesti disaineritest on oma diplomi, arusaamad ja oskused saanud just nimelt EKAst. Seda väga nõutud eriala Eestis mujal õppida ei saagi.
“Oluliseks töö osaks on valdkonna kõige viimaste arengutega kursis püsimine ja valdkonnast laia ülevaate omamine,” märgib Melioranski. Tegelikult ei piisa ettekujutusest selle kohta, mis juhtus eile – oluline on ette näha, mis hakkab toimuma viie aasta pärast, kui tänavu õpinguid alustavad üliõpilased diplomi kätte saavad ja disainerina tegutsema hakkavad.
Dotsent koos teiste meeskonnaliikmetega otsustab, millised peavad üliõpilase teadmised-oskused lõpetamisel olema, mida on vaja õpetada, kes seda kõige paremini teha oskaks ja millises vormis ning milliste partnerettevõtetega seda saavutada.
Töö juurde käib ka õpetamine, olgu selleks kasutajaliidese disain, kasutajakogemuse disain, kasutajauuringud või teised sedalaadi kursused, kuid õpetamiseks ja selle ettevalmistamiseks on ette nähtud umbes pool koormusest.
Kogemusi ja loomingulist vabadust
Dotsent on ülikoolis küllaltki kõrgel ametikohal, vaid üks aste professorist allpool. See tähendab, et seda ametit saab pidada digitootedisaini tippspetsialist, taustaks toote- või teenusearenduse või kasutajakogemuse projektid või kasutajaliidese disain UI/UX. Eelduseks on siiski ka varasem kokkupuude õpetamisega kõrgkoolis.
Võrreldes IT-ettevõttes töötamisega on digitootedisaini dotsendil väga suurel hulgal rohkem loomingulist vabadust.
Eriala toetub peamiselt probleemipõhisele õppele, kus teadmised saavutatakse eluliste ja loominguliste ülesannete lahendamise teel, mitte lihtsalt infot meelde jättes. See on tegelikult kogu õppeasutuse toimimisse sisse kirjutatud.
Firmadega koostöö eelduseks on, et lahendused oleks originaalsed ja uusi võimalusi kompavad. Möödunud sügisel nuputasid üliõpilased näiteks, kuidas Tallinna turismiameti portaal visit.tallinn tõhusaks ja kasutajasõbralikumaks muuta. Ühe üliõpilaste grupitöö tulemusena valmis ka Tallinna-teemaline kaasakiskuv mäng, mis tutvustab Tallinna vaatamisväärsus. Akadeemia on teinud aastaid koostööd ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, kus arenduste peamiseks fookuseks on olnud meditsiiniteenuste kaudu patsiendikeskse tervishoiu mõtestamine.
Mida veel pakutakse?
Oluliseks märksõnaks on töö juures ka rahvusvahelisus. Erialal tehakse EKAs väga palju koostööd nii Baltikumi-Põhjala disainiülikoolide Cirruse nime kandva võrgustiku kui erialal ülemaailmselt kõrgkoole ühendava Cumuluse võrgustikuga. See tähendab pidevat üleilmset sidet valdkonna tippspetsialistidega, konverentse ja eri maades ajutist õpetamist.
Tänavu avati vastuvõtt rahvusvahelisele magistritasemel teenusedisaini strateegia ja innovatsiooni ühisõppekavale koos Soome Lapi Ülikooli ja Läti Kunstiakadeemiaga. Digitootedisaini dotsendil avaneb selle õppekava raames kindlasti võimalus vahetumaks koostööks teenusedisaini tippekspertidega.
Dotsendi ametikohal on koormuseks arvestatud pool kohta, mis tähendab, et soovi korral on võimalik jätkata ka aktiivse disainerina. EKA loomingut ja uudseid ideid täis hoone Kalamajas annab selleks tugevaid loomingulisi impulsse, kus lauset “Seda nii teha ei ole võimalik” ei pea kuulma just kuigi tihti.
Ja veel: suvepuhkuseks on iga-aastaselt ette nähtud 56 päeva, jõulupuhkus veel sinna lisaks. Ülikoolis on kogu aasta tegevus väga pikalt ette planeeritud, nii et juba sügisel on laias laastus teada, mis ja millal kevadel juhtuma hakkab. Selliseid võimalusi on vaid tehnoloogiaettevõttes töötades endale küllalt keeruline välja kaubelda.
