Töökuulutus

Pipedrive otsib Tartusse arendajaid: iga meeskond on kui väike idufirma, mitte mutter suures masinas

Foto: Maanus Kullamaa

Eesti üks kiiremini arenevaid idufirmasid Pipedrive on otsimas kolleege oma Tartu kontorisse, kus meeskonnad töötavad pigem kui väiksed idufirmad, mitte hammasrattad suures masinavärgis, rääkis Tartu arendusmeeskonna juht Marko Nõu.

Pipedrive’il on kontoreid üle maailma. Miks te just Tartus kontori avasite?

Pipedrive’i Tartu kontor on avatud olnud 2016. aastast ning täna töötab seal 34 inimest.

Osaliselt otsustasime kontori avada just siin, et Tallinna inimesed, keda oli toona 40-50, harjuksid olukorra ja mõttega, et kõik kolleegid pole samas kontoris. Näiteks tuli harjuda, et kui korraldatakse koosolekuid, siis peab see olema korraldatud nii, et teises asukohas asuvad inimesed saaksid sisse helistada ning et koosolekuruumid ja arendusprotsessid seda toetaksid.

Seega oli Tartu kontori avamine osaliselt Pipedrive’i ettevalmistamine globaalseks ettevõtteks kasvamiseks ehk selleks, mis me täna oleme. Samuti teadsime, et Tartu on tugev IT-linn, kus  palju häid ja kogenud inimesi, kes kindlasti meiega liituda tahaks.

Olete oma meeskonda Tartus laiendamas. Keda te otsite ja mida need inimesed tegema hakkavad?

Täna oleme aktiivselt otsimas nii tarkvaraarendajaid ja devops-insenere.

Hetkel on kahte sorti asju, mida me Tartus teeme. Üks suund on tootearendus ehk erinevad uued funktsioonid ja võimalused, mis meie klientide tööd kergemaks teevad. Tootearenduses on peamisteks valdkondadeks makselahenduste integreerimine ja turvateemad – erinevad audentimismeetodid, häkkerirünnakute kaitse ja ka näiteks Security Dashboard, mille kaudu saad ülevaate oma firma turvalahendustest ja olukorrast. Lisaks on otsingusüsteem ja kõik sellega seonduv üks meie arendusvaldkondi.

Teine pool, mis loobki suurimaid väljakutseid, on seotud meie kiire kasvuga. Me peame kuidagi kogu oma süsteemi skaleerima ehk me püüame leida lahendusi, kuidas suurenemisega kaasas käia. Meil on mitu serveriparki üle maailma ja nendevaheline sünkronisatsioon on üks põnevamaid teemasi, mis paljudel arendajatel silma põlema paneb ja kogu sellest värgist on kirjutatud ka mitu diplomitööd.

Kas teie arendaja saab valida ka neid projekte, millega ta töötab, või annate talle ülesande sülle, käsuga see ära teha?

Varem töötasime nagu tarkvarafirmad ikka – “agiilselt”.  Ehk siis olid väikesed scrum-tiimid, igaühel enda tegevusala, mille kallal siis nokitseti. Igal tiimil üks meeskonnajuht ja tootejuht, kes siis asju prioritiseerisid. Mingi hetk aga jõudsime järeldusele,et selline süsteem pigem pidurdab meie arengut ja arenduskiirust  ja tekitab liiga palju tühja tööd, bürokraatiat ning töökohti. Üks ja sama meeskond pidi pidevalt oma loodavat toodet või tootejuppi hooldama ja uute funktsioonide arenduseks ei jäänud väga aega. Asjad kippusid venima, motivatsioon langes ja tundsime, et me ei liigu piisavalt kiiresti, et konkurentsis püsida.

Ja siis ühel ilusal suveõhtul tulime helgemate peadega kokku, tegime sauna ja proovisime tõele näkku vaadata, et miks asjad on nii nagu nad on. Püüdsime aru saada, mis meil puudu jääb ja kuidas seda protsessi murda. Selline probleemidele lähenemine on meile suhteliselt omane – midagi on viltu, tuleb sirgeks panna, tõele näkku vaadates. Lõpuks töötasime välja täiesti uue arendusprotsessi, mida me kutsume missioonide protsessiks. Inglise keeles “Missions and Tribes” ehk missioonid ja hõimud.

Foto: Maanus Kullamaa

Lühidalt uus protsess kokku võtta, siis meil ei ole enam konkreetseid meeskondi, vaid on üks punt arendajaid, disainereid ja tootejuhte, keda ühendab mingisugune teadmus ja seda kutsutakse hõimuks ehk Tribe’ks  Näiteks Tartu arendajad kuuluvad ühte Tribe’i. On ka haldur kes tegeleb jooksvate küsimuste, ressursihalduse ja koordineerimisega, samuti on toetavad rollid nagu Agile coach ja Personal coach . Kui kellelgi tuleb nüüd mingi mõte, näiteks teha taustauuringut, kuna ta näeb, et mingit asja võiks teistmoodi teha, siis igal teisipäeval leiavad aset esitlus teisipäevakud, kus garage-stiilis esitletakse enda ideed ehk missiooni ja ka seda, mis selle lõpptulemus võiks olla.

Näiteks tuleks ära selgitada, kas mõte toob meile uusi kliente, teeb midagi kiiremaks või paremaks ning kuidas seda kõike saavutada. Pipedriverid, kes on sellest ideest huvitatud ja arvavad et see on tõesti tegemist väärt ja huvitav, saavad projektiga liituda. Seda projekti me kutsume siis missiooniks. Missioonil pannakse paika ka periood, mille jooksul seda arendatakse ja lisaks mõõdikud, kuhu me tahame sellega jõuda.

Uus süsteem hoiab inimesi fookuses ja motiveeritud.Keegi ei torgi ega ütle, mida ja kuidas tegema peab, seega otsustusvõime ja vabadus on suur, kuid samas ka vastutus. Missioonile minev meeskond valib ise vahendid kuidas oma eesmärkideni jõuda, samuti võivad nad koos töötada kust iganes, mingu kasvõi kuhugi palmi alla kui kõik koos nõus on. Me omalt poolt pakume tuge ja kogemusi. Sisuliselt ongi tiimil enda väike startup, kus siis üritatakse midagi käima tõmmata. See ongi nende fookus, tegeletaksegi ainult sellega.

Foto: Maanus Kullamaa

Kui projekt valmis saab, siis tuuakse see koju tagasi, hõimu stardiplatvormile, kus toimub peenhäälestus. Need inimesed, kes missioonides ei osale, ongi stardiplatvormil, kus toimub haldus, hooldus, lisainfo uurimine, vigade parandamine ja kõik muu vajalik. Inimesed, kes on missioonil olnud, tulevad tagasi ja on mingi aeg stardiplatvormil ja lähevad siis uuesti missioonile.

Tänaseks on meil maandunud missioone kusagil 50 ringis ja see võtab järjest hoogu juurde.

Mida te inimestes otsite? Kui kogenud nad olema peavad?

Ikka tahaksime ju kogenud arendajaid. Samas CV võivad kõik julgelt saata, oleme tööle võtnud ka algajaid ja praktikante. Kui on hea inimene ja ta kultuuriliselt sobib, siis ta tõenäoliselt ka endale töökoha saab. Tarkvaraarenduse oskus on kindlasti vajalik, nullist me päris kedagi õpetama ei hakka, selleks on teised asutused. Samas panustame me juba värvatud inimeste arengusse palju – erinevad koolitused, konverentsid jne.

Tehnoloogiatest ka veidi – backendis meil on sajad mikroteenused, mis kirjutatud Node.js-is ja vanemad PHP-s. Lisaks kasutame seal näiteks MySQL’i, ElasticSearch’i, Redis’i ja OpenStacki. Frontendi tehnoloogiatest tuleks ära mainida React ja Backbone. Nende tehnoloogiatega võiks ideeliselt kursis olla.

Meil on näiteks praegu tööl kaks endist praktikanti ülikoolist, kes meil varem praktikal olid. Lisaks osaleme sellises Tartu Ülikooli initsiatiivis nagu tööstusmagistrantuuri praktikaprogramm. Selle raames saavad valitud üliõpilased poole oma ülikoolis mahust meil teha, koos ainepunktidega. Sobivusel saavad ka lõputöö teemad meilt, koos juhendajaga.

Kui me sinna juba otsapidi jõudsime, siis millised võimalused Pipedrive’i töötajal on enesearenguks just professionaalses vallas?

Tehnilise arengu poolelt – kui keegi on missioonil, siis hoitakse teda nagu perekonnaliiget. Tiimi edu sõltub iga üksikisiku panusest ja me hoiame sellist kultuuri, et kedagi ei jäeta kuhugi järgi lohisema, vaid aidatakse. Parim ja kiireim õppimine toimub paarisprogrammeerimisega ja seda harrastatakse päris palju. Töö käib pidevalt koos ja toetavas õhkkonnas. Suhtlus on väga oluline ja on alati keegi, kes toetab.

Kui meiega liituda, on alguses meil onboarding-programm, kus antakse ülevaade nii meie tootest, kui ka arendusest üldiselt. Arvutid ja kogu tehnika pannakse paika ja peale seda läheb töötaja oma hõimu, kus ta aidatakse ilusti hõimu-spetsiifiliste asjadega pardale, antakse mingi ülesanne, juhendatakse ja nii ta läheb.

Foto: Maanus Kullamaa

Samuti paneme nüüd rohkem rõhku ka enesearengu teisetele, ‘pehmematele’ teemadele, millel varem puudus hea raamistik.  Näiteks kui ma tahaks oma avalikku esinemist paremaks saada või toitumist paremini korraldada, siis siin aitab meid personaalnõustaja. Tartus on selleks Jorgen Matsi, kes on kogenud psühholoog ja ta on meile väga palju abiks olnud.

Milline on teie üldine töökultuur? Kas te tööaega kuidagi ka mõõdate?

See on tiimi enda korraldada. Kindlasti ei loe me mingeid tagumikutunde. Meie Tartu hõimus on reegel, et kui sa midagi lubad, siis sa seda ka teed, või annad vähemalt enneaegselt teada, et sul on mingid probleemid ja sa vajad abi. See on peamine asi, mida me inimestelt ootame. Kui sa teed vigu ja õpid, siis on kõik hästi, aga ole sina ise ja ole teistega aus.

Tallinna kontorit kõik teavad, et seal on hea ja mõnus, kuidas teil tartu kontoris on?

Noh, standard värk mis tänapäeval igas IT ettevõttes – saun, massaažitoolid, Xbox, koerad jne. Ma arvan, et see, mis meil oluline on, on just töökultuur, mis inimesi hoiab. Eneseteostus ja vastutus. Inimesed näevad kuidas me globaalselt kasvame ja tunnevad reaalselt, et nad saavad sellesse oma panuse anda.

Foto: Maanus Kullamaa

Meil ei ole liigselt haldusosakonda või tüüpilist korporatsioonidele omast bürokraatiat. Eks seda aegajalt kipub ikka tekkima, aga me üritame siis kohe häält teha ja asjad ümber korraldada. Inimene saab ise palju otsustada ja vastutada.

Palju te tööajaväliselt koos asju ette võtate?

Neid ikka on, need tekivad justkui iseenesest. Tiimides sõltub see sellest, kuidas tahetakse. Sotsiaalsus on selline asi mida ei saa peale suruda, samas pakume pidevalt välja igasuguseid üritusi ja kes tahab, see liitub.

Iga missiooni tiim saab küsida oma eelarvet, näiteks et minna keeglit mängima, kuhugi õhtust sööma, tähistama. Üks tiim siin just tegi väljasõidu Otepääle, turismitallu. Käisid lumekelkudega matkal ja töötasid kaks päeva sealt. Sellised asjad on täiesti tavalised. Neid juhtub pidevalt. Tehakse koos sporti, mängitakse lauamänge, filmi- ja saunaõhtud. Hommikuti on jooga. Meil ka maadlusmatt kus on aeg-ajalt maadlusmatš.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.