Töötukassa infosüsteemide osakond otsib olemasolevale arhitektile juurde veel teist arhitekti, kellega üheskoos hoida organisatsiooni infosüsteemide arhitektuurset ja tehnilist visiooni, organisatsiooni tulevikuks suunda seada ning keda kaasata suuremate ja tähtsamate infosüsteemide arenduse tehnilisse töösse.

Arengule suunatud asutus

Juba üle 20 aasta tegutsenud töötukassa on asutus, mille tegemiste vastu ehk paljud igapäevaselt huvi ei tunne, kuid mis samas täidab vägagi olulisi ülesandeid: avalik-õigusliku tööturuasutusena toetab see inimesi töökoha otsingutel ja karjäärivahetusel ning aitab samas organisatsioonidel parimaid töötajaid leida.

Et neid ja muid ülesandeid tõrgeteta täita, peavad taustaprotsessid toimima kui õlitatult, mis tähendab tugimeeskondadele suurt vastutust. Ühe taustatiimina tegutsebki praegu veel 21-liikmeline infosüsteemide osakond selle nimel, et digiriigi mainele kohaselt oleksid kõik vajalikud IT-süsteemid heas korras ning teenused toimiksid laitmatult.

“Meil on alati mingite uute teenuste või protsesside jaoks millegi ehitamine pooleli või oleme mingisuguseid vanu teenuseid või protsesse sulgemas,” ütleb töötukassa infosüsteemide osakonna juhataja Oliver Närep. Tõepoolest, tööturuasutus on toimetanud juba üle 20 aasta, mis tähendab, et mõnest infosüsteemist hakatakse arendama juba kolmandat põlvkonda, et hoida süsteemid ajakohased ja värsked. Muuhulgas selliste tööde juhtimiseks ongi asutus otsimas uut kolleegi – IT-arhitekti.

“IT-arhitekt hoiab ühelt poolt enda käes IT-arenduste arhitektuurset ja tehnilist visiooni ja aitab töötukassal tuleviku suunda sihtida,” selgitab Närep. Lisades, et teiselt poolt on ta kaasatud suuremate ja tähtsamate infosüsteemide arenduse tehnilisse töösse. “Ehk osaleb planeerimises vastavalt töötukassa arhitektuursetele põhimõtetele ja juba konkreetselt infosüsteemide vaates: milliseid tehnoloogiaid ja komponente kasutame, kuidas hakkame mingeid süsteeme üles või ka ümber ehitama.”

Tulevane kolleeg võiks hästi tunda erinevaid veebiraamistikke, programmeerimiskeeli ja veebitehnoloogiaid. Kõikide soovituslike teadmiste kohta saab rohkem infot siit. “Põhiliseks programmeerimiskeeleks on Java ja andmebaasidest on olulised Oracle ja Postgre,” ütleb Närep. “Kui need märksõnad on tuttavad, on olemas nendest arusaamine ja oskus tööd teha, on juba hästi.”

Kuigi peamiselt oodatakse kandideerima neid, kel kogemus sarnasel positsioonil juba olemas, julgustab töötukassa värbamise peaspetsialist Karin Pulst konkursil osalema teisigi. “Ideaalne oleks, kui uus kolleeg oleks IT-süsteemide arhitekt olnud, aga kui ta on pikemat aega töötanud vanemarendajana, siis võiks ka kandideerida, sest meie oleme arengu usku,” ütleb ta. 

Närep lisab, et kõik algab siiski inimesest endast: “Kui on tahe ja motivatsioon, on selle pinnalt uusi kompetentse lihtne edasi arendada. Me ei tee kindlasti seda, et kui keegi pole varem arhitektina töötanud, siis viskame tema CV kõrvale.”

Võimalus missiooniga tööks

Töötukassa IT-spetsialistid saavad laiemalt võimaluse anda oma panus digiriigi arengusse, aga ühtlasi loovad nad võimalusi enda perele, sõpradele ja tuttavatele – asutuse teenuseid kasutavad ju vägagi paljud. Ühelt poolt näiteks tööotsijad ja karjäärimuutjad, teiselt poolt ettevõtted ja organisatsioonid. “Aitame Eesti elu edasi viia ja majandust paremini käimas hoida,” võtab Närep kokku.

Üheks hiljutiseks näiteks on COVID-kriisi ajal saadud ülesanne töötasu hüvitiste maksmiseks. “Kokku sai toetust umbes 130 000 inimest,” ütleb Närep. “Meie baasinfosüsteemid on niivõrd heas seisus, et tegime vajalikud arendused valmis kolme nädalaga ja tagasiside oli tegelikult ainult positiivne – süsteemid töötasid, probleeme polnud ei jõudluse ega tehnilise külje pealt, kõik oli suhteliselt lihtne ja automatiseeritud.”

Hilisemast ajast on avalikkusele ehk nähtavam näide ootamatult tulnud pakiline ülesanne vajadusest reageerida Ukraina põgenike hulga suurenemisele eelmisel kevadel. Seegi nõudis arendusi, näiteks töökuulutuste automaatseks tõlkimiseks eesti keelest ukraina keelde, et pakkuda saabunutele võimalust ruttu tööturule saada. “Ehk selliseid ootamatuid, ühiskonnale olulisi ülesandeid meie töö ikka ette toob. Tegevuse mõju laiemalt on väga suur,” märgib Närep.

Tasub teada, et töötukassa on mitmel korral nimetatud Euroopa üheks parimaks tööturuasutuseks. Kuigi Eesti väiksus esitab mõningaid väljakutseid, näiteks ressursside piiratuse tõttu, annab see samas ka eeliseid, nagu paindlikkus ja võimekus kohaneda muutustega kiiresti. Selle ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutamise tõttu peetaksegi asutust Euroopas vägagi eesrindlikuks, mis tähendab kogemuste jagamist.

“Meil on digitaliseerimise ja IT vallas tihe koostöö teiste Euroopa tööturuasutustega: kuidas midagi automatiseerida, kuidas võtta kasutusele erinevaid tehnilisi lahendusi, sealhulgas AI komponente,” selgitab Närep. “Ühtepidi, mingites spetsiifilistes osades käime ise asju uurimas, aga paljuski nõustame ja aitame teisi riike, kuidas nende süsteeme paremaks teha.” See tähendab, et IT-arhitektid saavad soovi korral võimalusi osaleda ka väliskoostööprojektides.

Kes või mis on UKU?

Töötukassa toetub oma töös kolmele väärtusele, mille esitähtedest on kokku saanud tore poisslapse nimi – UKU. “Usaldus, koostöö ja uuenduslikkus, mis võtab meie inimesi üldiselt hästi kokku. Ehk usaldame üksteist, teeme koostööd ja oleme uuenduslikkusele orienteeritud. Probleemidele leiame lahendused ja ei jää vanadesse mõttemallidesse kinni,” selgitab Pulst. “Ja uued kolleegid, keda enda sekka otsime, peaksidki olema koostööle orienteeritud. Näiteks meil pole midagi selle vastu, kui keegi argumenteerib ja väitleb, aga suhtumine on oluline – igasugune kriitika peaks olema edasiviiv.”

Usaldus ja koostöö väljenduvad eelmisel aastal Unistuste Tööandja tiitli pälvinud asutuse töös ka laiemalt. “Meie inimesed tegelevad hästi paljude asjadega ja see näitab ehk töötukassa enda kohta ka üht-teist: väärtustame tööandjana väga töö ja pereelu tasakaalu, meie jaoks on hästi oluline, et inimestel jätkuks tahet toimetada ka peale tööaega. Et neil oleks energiat ja tahtmist teha veel midagi, ühiskonnas kaasa lüüa,” sõnab Pulst.

Ta toob näite IT-osakonna töötajast abipolitseinik Illimarist (Reinbusch), kes sai põhjaprefektuuri 2022. aasta vabatahtliku tiitli – “Nii suure tunnustuse!” –, ning lisab, et paljud töötajad osalevad nii sise- kui väliüritustel. “Kui toimusid Eesti Sportlikem Riigiasutus 2022 sarja turniirid olid seal muidugi ka IT-osakonna esindajad.”

Muidugi ei puudu ka ühisüritused, kus saab meeskonnatunnet luua ja vabamas õhkkonnas suhteid tugevamaks muuta, näiteks on IT-osakond käinud koos kanuumatkal Keila jõel, matkamas Aegna saarel jne.

Kui ka Sina tahad saada osa digiriigi kujundamisest ning oled UKU, siis kandideeri siin.