“Kui Eestis hakati e-tervise projekti koostama, oli juba siis hirme, et luuakse uus superandmebaas, mis paljastab kõikide inimeste haigused,” meenutas ta.
“Tegelikult on Eesti inimestel väga suur nõusolek ja soodumus digisüsteeme kasutada. Kui ma võrdlen näiteks meid Jaapaniga, siis seal isegi haiglaslik hirm digisüsteemide vastu, sest inimesed lihtsalt ei usalda,” rääkis Ross, kes on ka Tallinna tehnikaülikoolis tervisetehnoloogiate professor.
“Meil on ka väga head põhjused, miks me digisüsteeme usaldame,” ütles ta. Esiteks on tema sõnul Eestis väga häid edulugusid e-teenustest nagu digiretsept, mis on inimestele selgelt kasulikud ja toimivad.
Andmed aitavad kuritarvitusi paljastada, mitte luua
Teine väga tähtis asi on see, et digitaalsed terviseandmed aitavad hoopis kuritarvitusi ja pettuseid paljastada, mitte luua.
“Hea näide oli hiljuti haigekassa abivahendite raha kuritarvitamine, samuti on hambaravis tehtud fiktiivseid andmeid. Ja kes selle avastab? Selle avastab inimene, kes näeb, et maksis 100 eurot, aga firma esitas haigekassale arve 300 euro eest. Andmed teevad olukorra selgemaks, mitte ei muuda hägusemaks.”
Samuti oli hea näide see, et Eestis vaatab Rossi sõnul patsiendiportaalist oma andmeid 25% inimestest, mis on maailma mõistes väga hea number. “Võib küsida, et miks 75% ei vaata, aga noh, paljud inimesed on ka terved,” muigas Ross. “Mujal maailmas aga pannakse selliseid patsiendiportaale kinni, kuna inimesed neid ei kasuta, nagu juhtus Inglismaal.”
Üks andmepunkt 1,3 miljoni elanikuga Eesti terviseandmete kasutamisest: tänavu maikuus tegid arstid tervise infosüsteemist ehk digiloost üle kahe miljoni päringu ja patsiendid 1,2 miljonit päringut.
Andmete ristkasutus vastab suurtele küsimustele
DigInEsti vastu usalduse tekkimise puhul usub Ross samuti, et palju sõltub esimestest näidetest ja pilootidest – kas nendest on näha selge kasu, mida selline andmete jagamine võimaldab, või ei.
Üldise suunana peab Ross seda aga väga tähtsaks, et meil olevaid andmeid kasutada suurte probleemide lahendamiseks, mitte ainult selleks, miks andmeid koguti.
“Miks me ei tohi tänapäeval restoranides siseruumides suitsetada?” tõi Ross näite. “Põhjendus suitsetamise kahjulikkusest tuli Skandinaavia pikaajalistest uuringutest, kus võrreldi ameteid ja vähi sagedust. Leiti, et baaritöötajatel esineb näiteks kopsuvähki oluliselt rohkem kui keskmiselt populatsioonis.”
“Nii saab teha väga olulisi rahvatervise otsuseid, mitte ainult kasutada andmeid selle konkreetse indiviidi jaoks,” ütles Ross.
Ka DigInEsti vedaja Andrus Treier ütles, et andmeprojektidega saaks teha paremat tervishoidu, millele praegu kulub Eesti riigieelarvest 1,3 miljardit eurot aastas. Üks peamine eesmärk on muuta tuleviku terviseteenused mugavamaks, efektiivsemaks ja et need põhineks targematel otsustel.