Aga kui Bitcoinid on juba kulutatud?

Ent isegi kui kriminaaltuluna teenitud Bitcoine ei leita üles või on need juba ära tarvitatud, siis on seadusandja sellisteks juhtudeks ette näinud konfiskeerimise asendamise.

“See tähendab, et kui kuriteoga saadud tulu on ära tarvitatud või muul põhjusel ei ole selle äravõtmine võimalik, siis mõistab kohus välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Teisisõnu, kui kriminaaltulu oli Bitcoinides, siis võib konfiskeerida ka samas väärtuses muud vara,” lisas ta.

Bitcoinide kasutamine pole Eestis siiski laiaulatuslik, sest krüptoraha kursi väga suur kõikumine teeb kuritegeliku sisuga tehingust saadava kriminaaltulu ebakindlaks.

“Ühel päeval võib näiteks kahe kilogrammi amfetamiini müügist teenitav üks Bitcoin olla väärt 14 000 eurot, ent järgmisel päeval võib see olla väärt üksnes 8 000 eurot. Seetõttu eelistavad ka kurjategijad pigem kasutada stabiilsemaid vahendeid, näiteks eurosid või väärismetalle,” sõnas Verte.

Tänaval kasutatakse ikkagi sularaha

Keskkriminaalpolitsei politseimajor Ago Leis sõnul on kuritegelik maailm on järjest enam hakanud kasutama virtuaalraha, seda eelkõige sellepärast, et bitimündid ei ole seotud konkreetsete inimestega.

“Siiski peame aga tõdema, et krüptorahaga arveldamist kasutatakse suuremate summade puhul. Tänaval toimuv narkootikumide müük toimib sularahas,” lisas ta.