Elisa: See on päris 5G-võrk, me ei testi enam teise tugijaama või kingakarbiga

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Elisa raadiovõrkude valdkonna juht Kristo Kork.

Täna näitas Elisa enda 5G-standardile vastavat võrku, aga varem on 5G katsetusi teinud ka Telia ja Tele2. Mille poolest on Elisa võrk erinev ja miks nad ütlesid, et nemad esimesena Baltikumis seda näitasid?

“Kõige suurem erinevus on see, et 5G-standard kinnitati ära eelmise aasta detsembri lõpus,” rääkis Elisa raadiovõrkude valdkonna juht Kristo Kork.

Tema sõnul pole varasemad testid Eestis olnud standardiseeritud.

“Nüüd see on reaalselt standard, mis on kinnitatud,” lausus Kork. “Kõiki asju on varem tehtud kas mõnel muul sagedusel või lihtsalt laboris on hästi äge asju testida. Või teine variant on see, et see seade (ruuter – toim.) on ise täpselt sama suur, kui tugijaam.”

Korgi sõnul tegid kõik telekomifirmad prognoose, milline see standard tulevikus on ja ühed panid sellega täkkesse, teised aga ebaõnnestusid.

Standardist on kinnitatud üks osa

5G-standard on jaotatud kahte ossa, üks on niinimetatud non-standalone, mis kinnitati ära, ja teine on standalone, mis prognoositakse vastu võtta selle aasta juunis.

Lihtustatult öeldes pani 5G non-standalone standard paika küll 5G-andmeside standardi ja 5G-sagedused, mis lubavad sellesse ühilduvaid seadmeid toota, aga osad funktsioonid toetuvad 4G LTE-võrkudele, näiteks suhtlemine raadiomastidega.

Standalone standard, nagu nimigi ütleb, peaks kogu 5G-side viima eraldiseivale uuele standardile, mis ei vaja toimimiseks teisi alusvõrke.

“Erinevaid katsetusi on varem tehtud ja meiegi oleme enne katsetanud, aga siis oli alati nii, et mis jõuab standardisse, see on eraldi küsimus,” rääkis Kork.

Elisa testitud võrk on aga päriselt esimene standardi järgne 5G-võrk.

“Selles samas kapikeses on nii 5G-tuumikvõrk, tugijaam, antenn, mis töötab 3,5 GHz peal ja raadiomoodul, mis on juba antenni sisse viidud,” osutas Kork toa nurgas olevale külmiku suurusele ja undavale kapile.

5G-tugijaam ei näe välja just ülemäära glamuurne.

“Kindlasti on üks olulisemaid asju see, et enam me ei testi praegu tugijaama või kingakarbiga, vaid see on äsja paar nädalat tagasi Barcelona mobiilikongressil MWC tutvustatud maailma esimene 5G-koduruuter,” rääkis Kork.

Selle ruuteri taha oli üle wifi ühendatud ka kõik demod, mida Elisa täna näitas. Näiteks liitreaalsusmäng “The Machines”, mida näitas Apple ka iPhone X-i esitlusel või võimalus üle HTC Vive virtuaalreaalsuskiivri suhelda Helsingis asuva inimesega ja koos vaadata, millest auto mootor koosneb.

Mõlemal kasutusjuhul on 5G eeliseks väiksem hilistumine, mis on oluline nii inimestevahelises virtuaalses suhtluses kui ka liitreaalsusmängus, kus vastasteks on teised inimesed.

VR-sild, kus virtuaalselt sai koos olla ning erinevaid esemeid uurida koos Helsingis paikneva Teroga. 5G plussiks on siin üliväike viive.

Poodidesse müüki täpselt seesama Huawei ruuter siiski ei tule, vaid tõenäoliselt mõni selle veidi muudetud versioon. Hinda samuti sellel ruuteril veel küljes pole.

5G läheb veel kiiremaks

Testis saavutatud kiiruse 1,8 Gbit/s puhul on oluline märkida, et piirang tuleb kiirusele ette selle sama ruuteri pärast, mille maksimumkiiruseks on 2 Gbit/s.

Kui kiirusi testitaks kahe tugijaama vahel, siis oleks võimalik saada mitmekordseid kiiruseid, mis ühel päeval jõuavad ka kindlasti koduruuteritesse.

5G jõudmine kommertskasutusse on Korgi sõnul nüüd eelkõige selle taga, kui kiiresti jõuab Eesti riik läbi viia 5G-sagedusalade konkursi.

“Meil on huvi ja meie oleme valmis,” ütles Kork.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.