Eesti interneti sihtasutuse juht Heiki Sibul selgitas, et registripidajate kriitikat pälvinuduued .eedomeenireeglid aitavad kehtestada võrdseid mängureegleid. Võimalus lühemaks ajaks domeene registreerida on vajalik konkurentsis püsimiseks, aga kellelegi pole pandud kohustust neid pakkuda.
Oksjonid loovad võrdsemad võimalused
"Oksjonikeskkonna loomisel on laiem eesmärk, ennekõike võidelda spekulantidega ehk nendega, kes edasimüügi eesmärgil domeene ostavad. See on järjest suurenev probleem. On nn drop cathcerid, kellel on tehniline võimekus ära napsata iga domeen, mis neid huvitab, paari sekundi jooksul vabanemisest. Seega ei ole registreerijad võrdsed. Oksjonikeskkond on meie katse seda olukorda muuta ja anda kõigile registreerijatele tagasi võrdne võimalus domeen registreerida, soetades selle vastavalt oma väärtushinnangule," rääkis Sibul. Tema sõnul on EIS-i eesmärkteenida internetikogukonna huve laiemalt ja luua võrdsed võimalused kõigile, olenemata domeeni registreerija tehnilisest võimekusest.
Sibula sõnul onoksjonikeskkonnast saadav tulu plaanis jagada registripidajatega ja nõukogu on reeglite muudatused kinnitanud.
Veel arutelu etapis on aga tema sõnul plaan vabaks lasta reserveeritud ja blokeeritud domeenid. Need kõnealused domeenid oneestikeelsed riikide nimed, Eesti numeratsiooniplaanis numbriloa alusel kasutatavad lühinumbrid ja Eesti territooriumi haldusüksuste nimedega sarnased domeenikujud. "Reserveeritud nimekirjas on kokku umbes 5700 nimekuju, millest numbreid 5260. Registreeritud on nendest numbreid 15 ning kokku 181 nimekuju," selgitas ta.
"Sihtasutuse loomisel need küll reserveeriti, kuid oleme olukorra ümber hindamas ja soovime selle ressursi registreerijate kasutusse anda. Selliste domeenide vabaks laskmine on saanud trendiks ka läänemaailmas (viimased näiteks Austria ja Soome). Praktikas kasutavad registrid (näiteks Rootsi) ühetähelisi domeene nimeserverite nimedena, kuid EIS seda ei tee," rääkis Sibul.
Paar kuud kehtivad domeenid: tuleb konkurentsis püsida
Domeenide registreerimise teenust pakkuvad ettevõtted pole rahul uute lühemate perioodidega, näiteks võimalusega domeeni registreerimisega kolmeks, kuueks või üheksaks kuuks. Heiki Sibul ütles, et uusi võimalusi tuleb domeenivaldkonnas leida, et konkurentsis püsida.
"Meie eesmärk on tagada muuhulgas .ee domeenide kättesaadavus ja täiendavaid võimalusi registreerijale. Kiiresti muutuvas domeenivaldkonnas tuleb otsida uusi võimalusi ja nišše, et konkurentsis püsida. Eestis tehtud uuring näitas, et 15 protsendil küsitletutest oleks huvi selliste perioodide vastu," selgitas ta motivatsiooni muudatusteks.
"Alustavate iduettevõtete eluiga on valdavalt alla aasta, on erinevaid üritusi ja sündmusi, mis on oma iseloomult ajutised ja mis ei vaja pikka domeeni registreeringut. Täna valivad sellised ettevõtmised pigem .eu domeeni, sest nad saavad selle soodsamalt. .ee ei suuda täna veel oma väiksuse tõttu võistelda hinnaga .eu-ga. Lühikeste perioodide sisseviimine on meie katse tuua .ee tagasi selliste ajutise iseloomuga ettevõtmiste vaatevälja," ütles Sibul.
Kuritarvitamise puhuks on aga EISil meetmed olemas. "Meie hinnangul ei ole domeeni hind õige vahend kuritarvitamisega võitlemiseks. Lisaks nõuab EIS iga domeeni puhul tugevat isikutuvastamist, et teada, kes on selle domeeni kasutaja (enamik riike seda ei tee). See pigem välistab võimaluse, et kurikaelad hakkavad lühemaid domeene registreerima. Samuti lubame PayPayli, kuid ainult Verified kontolt tehtud toiminguid," kinnitas ta.
Sibula sõnul ei ole registripidajad kohustatud tegema investeeringuid uute perioodide pakkumiseks, sest tegu onvõimalusega. "Registripidajatel on võimalus ise valida, milliseid perioode nad pakuvad," selgitas ta.
Kas kõik on kaasatud?
Omaette teemaks oli ka see, kas ja kuidas muudab EIS sidusgruppide kaasamist. Sibul kinnitas, et sihtasutusotsib pidevalt erinevaid koostöövõimalusi, mille nähtavamad näited onInterneti Päev või Arvamusfestivalilkogukonna teema arutluse alla võtmine.
"Konkreetne kaasamise hea tava projekt on koostatud tänast reaalsust arvestades ja suunaga kasutada erinevaid võimalusi läbipaistvuse suurendamiseks. Eesmärk on olla avatud kõigile," ütles Sibul. Internetikasutajate nõukojakaotamise plaan sai läbi arutatud ja küsitud ka liikmetelt endilt, kellel ei olnud Sibula sõnul aega ega huvi sellesse aktiivselt panustada. "Kui Eesti Interneti Kogukond või Eesti ISOC, kui vabatahtlik kogukonda esindav organisatsioon, töötaksid, siis paneksime selle hea meelega heasse tavasse ka kirja," kinnitas ta. Seni on avatudfoorumveebis, kus igaüks saakskaasa lüüa, arvamused hea tava muudatuste üle on oodatud.
"Multi-stakeholder mudeli arendamine on ja jääb meie strateegiliseks eesmärgiks," lisas ta.
