Jaapan maadleb ühiskonnana mitme probleemi ees. Majandus kasvab nigelalt, rahvastik on maailma vanim ja jaapanlased ei kipu õppima ega rääkima maailma lingua franca’t – inglise keelt.
Kuigi inglise keele õpe on koolis kohustuslik, on see üllatavalt ebaefektiivne. Õpilased õpivad eksamite sooritamiseks, mitte keele oskamiseks; inglise keele tundides korratakse masinlikult hääldust, kuid räägitakse ikka jaapani keeles; õpikute kvaliteet on nigel; nii leidis hiljuti probleemi uurinud väljaanne Japan Today.
Üks mees, kes tahab seda muuta ja kel on selleks ka vahendid, on Hiroshi Mikitani. Legendaarne Jaapani internetiettevõtja asutas 1990-ndate lõpus internetikaubamaja Rakuten, mis on kasvanud maailma üheks suurimaks e-kaubanduse platvormiks. Kuigi firma on läinud börsile, on Mikitani endiselt gigantse Rakuteni eesotsas. Mullu oli Rakuteni käive üle 4,5 miljardi euro.
Mikitani usub, et inglise keele rääkimine avaks Jaapani maailmale. Ühel kenal esmaspäeva hommikul viis aastat tagasi hakkas Mikitani Jaapani keeleprobleemiga ise tegelema ja määras ligi 10 000 töötajaga Rakutenis üleöö töökeeleks inglise keele. See on Mikitani plaan nimega Englishnization.
Nüüd leidis ta Englishnizationi teostamisel abi ilmselt maailma moodsaimast keeleõppe tehnoloogiast, mida arendab Eesti idufirma Lingvist.
Investeering 8 miljonit dollarit
Lingvist kuulutas täna, et saab A-seeria investeeringuna 8 miljonit dollarit ehk üle 7,4 miljoni euro. Investeeringut juhib Rakuten, teine juhtivinvestor on Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap, lisaks on investoritena kaasas Soome riskikapitalifond Inventure ja Skype’i asutajad Jaan Tallinn ning Geoffrey Prentice.
Lingvist on uuenduslikku keeleõppimise tehnoloogiat arendav Eesti ettevõte, mis kasvas välja füüsikadoktori Mait Münteli ideest. Kui Müntel pidi Šveitsis CERNi laboris hadroneid taga ajades prantsuse keelt õppima, taipas ta, kui ebaefektiivsed ja ebapraktilised on klassikalised õpikud. Müntel otsustas keeleõppele läheneda matemaatiliselt ja töötas välja tarkvara prototüübi, millega ta sai prantsuse keele selgeks 200 tunniga.
Mullu sai Lingvist Jaan Tallinnalt, SmartCapilt ja teistelt investoritelt miljoni eurose rahasüsti, nüüdne koostöö Rakuteniga viib aga firma uuele tasemele ja uutele turgudele.
“Kontakt Rakuteni juhi Mikitaniga sai alguse täpselt aasta tagasi,” ütleb Lingvisti üks kaasasutajatest Ott Jalakas. Mikitani külastas Helsingis toimunud tehnoloogiakonverentsi Slush, kust ta president Toomas Hendrik Ilvese kutsel päevaks Tallinnasse siinsete ettevõtetega tutvuma tuli. (Loe Ilvese kommentaari Rakuteni ja Lingvisti tehingule siit.)Kontaktide loomisel aitas ka Kristi Tiivas EAS-st, kelle kutsel esitleski Rakuteni juhtkonnale oma plaane Lingvisti meeskond. Mikitani nägi neis abivahendit Englishnizationi teostamisel.
“Varsti käivitame me Lingvisti jaapanikeelse versiooni,” ütleb Lingvisti nõukogu liige Eamonn Carey. "Me oleme juba üsna popid näiteks Vietnamis ja ootame üldse Ida-Aasiast palju kasvu,” viitab Carey sellele, et Aasia tahab õppida inglise keelt rääkima.
Praegu saabki Lingvistiga õppida sihtkeeltena inglise ja prantsuse keelt. Algkeelte hulgas on nii eesti, inglise, prantsuse, vene kui ka saksa keel, ent nimekiri täieneb pidevalt.
Kuigi viise ja kanaleid võõrkeele õppimiseks on maailmas ilmselt mustmiljon, on Lingvistil Jalaka sõnul tänu oma tehnoloogiale üks ja selge konkurentsieelis: kiirus.
“Meie masinõppe süsteem jälgib sisuliselt õppija unustamiskõveraid. Teisisõnu, sellel on olemas ülevaade, milliseid sõnu sa õppijana tead ja mida hakkad unustama. Algoritm tabab täpselt selle hetke, mil sa oled mingit sõna unustamas ja aitab sul selle üle kordamisega kinnistada,” selgitab Jalakas Lingvisti maagiat.
“Me kasutame muidugi ka big data analüüsi. See tähendab, et analüüs ei toimu ainult sinu kui õppija enda individuaalsete edusammude pealt,” räägib Jalakas. Lingvist liigitab keeleõppija teiste sarnaste kasutajatega ühte gruppi. “Nii ei pea me ainult mineviku ehk seni õpitu pealt jälgima sinu progressi. Me saame teha ka statistilise prognoosi tuleviku kohta, mida ja millal järgmiseks õppida."
Sama oluline, kui õigel hetkel õiget sõna üle korrata, on ka õpitava materjali relevantsus. “Me ei alusta lihtsalt alguses värvide ja grammatika pähe tuupimisega, vaid õpetame elulisi konstruktsioone või oma valdkonna keelt,” kirjeldab Jalakas Lingvisti eripära. Tema sõnul ongi paljud keeleõppijad andnud tagasisidet, et kui nad pärast Lingvistiga prantsuse keele õppimist Pariisi lähevad, saavad nad järsku paljust räägitust aru.
Eamonn Carey’i sõnul läheb saadud investeering tootearenduseks ja kasvamiseks. “Meil on vaja palgata uusi inimesi ja mitte ainult tarkvarainsenere nagu startup’idel tavaliselt. Me vajame ka keeletehnolooge ja -teadlasi, samuti big data eksperte,” ütleb ta.
Insenere on muidugi ka vaja, näiteks suvel välja tulnud mobiiliäppide edasiarendamiseks (praegu õpib 70-80% Lingvisti kasutajatest keelt just telefonist, ütleb Jalakas). Kuid tööd jagub ka näiteks süsteemi selle poolega, kust keele-eksperdid õppematerjali haldavad.
Peakorter jääb Eestisse
Kuigi Rakuteni ja Jaapani näol ootab Lingvisti tohutu tööpõld, ei kao ettevõte Aasiasse ära. Uusi inimesi kavatseb Lingvist tööle võtta ennekõike peakorterisse Tallinnas. “Tööturul konkureerime siin selliste tipp-tegijatega nagu Transferwise, Skype, Twilio,” nendib Carey.
Juba praegugi on tööhuvilisi palju, Jalaka sõnul on ta pidanud eelmisel nädalal iga päev kaks-kolm tööintervjuud tegema. “Rakuteni taoline suurinvestor kasvatab usaldust. See aitab parimaid inimesi kandideerima meelitada,” usub Jalakas.
Järgmisel aastal plaanib ettevõte pöörata tähelepanu kasvamisele ja üks viis selleks on otsida koostööd teiste ettevõtetega. “Vaatame näiteks mobiilioperaatorite poole, kes peavad pidevalt nuputama, kuidas mitte olla “rumal toru”. Võiksime leida kohti koostööks nii, et mobiilioperaator saaks oma klientidele eelisena pakkuda Lingvisti keeleõpet,” toob Jalakas näite kasvuplaanidest.
Jaan Tallinn: Lingvisti tehnoloogia matkimist pole vaja karta
Üks Lingvisti ingelinvestoritest Jaan Tallinn, kes ka nüüdses investeeringuringis sees on, näeb firmal suurt tulevikku.
“Rakutenil on 700 miljonit kasutajat üle kogu maailma. Neist 80 miljonit igakuist kasutajat Jaapanis,” viitab Tallinn mastaabile, mida Rakuten pakub. “Rakuten avab Jaapani turu viisil nagu ükski teine partner seda ei suuda."
Tallinn ei usu, et Lingvisti edu võib sünnitada kopeerijatest konkurente. “Lingvisti tehnoloogia matkimist pole vaja karta, arvan. Nagu Skype polnud kaugeltki esimene VOIP-programm turul, pole Lingvist esimene spaced repetition rakendus,” kommenteerib Tallinn. Tema sõnul on tehnoloogia vaid üks komponent edust ja täpseid nüansse on alati keeruline kopeerida, kuna need on "kapoti all" peidus.
“Ma ootan järgmise 12 kuni 18 kuu jooksul Lingvisti kasutajaskonna kasvu ja tehnoloogia arengut, tean et seal on veel palju plaanis,” vaatab Tallinn tulevikku.
“Isiklikult ootan ka mõnda keelepaari, mille õppimisest olen ise huvitatud. Mu oma keeleõppe tõhustamine oli üks põhjus, miks ma Mait [Müntelit] firmat tegema utsitasin,” lisab Tallinn.
Suvel ostis Rakuten ära robotmannekeenide tegija Fits.me
Lingvist pole Rakuteni esimene ärisuhe Eestiga. Suvel ostsid jaapnalased ära robotmannekeenide tegija Fits.me, mis maadles rahaliste raskustega.
Fits.me idee on teha internetist riiete ostmist lihtsamaks. Virtuaalses riietusruumis saab vaadata, kuidas ostetavad rõivad kliendi keha arvestades välja näevad.
Enne Rakuteni tehingut oli Fits.me kahjumis ja pidi ka oma väärtust alla hindama. Üks Fits.me investoritest oli samuti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap, mis oli ettevõttesse pannud 1,3 miljonit eurot. Mis hinnaga jaapanlased Fits.me omandasid, pole avalik, ent Fits.me jätkas Rakuteni sees eraldiseisva ärina.
Avafoto: Lingvisti asutajad Mait Müntel ja Ott Jalakas (Lingvist)
