Päris inimeste küsimused: mis asi see Elisa näotuvastus on ja kas ma peaks seda kartma?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Valvekaamera. Foto: Urmas Luik/Scanpix

Mobiilioperaator Elisa teatas täna, et on oma esindustes tööle pannud näotuvastuse ja tehisintellekti.

Sellega on tulnud hulk küsimusi, millele me vastused otsisime.

Milleks seda tehakse?

Mailiis Ploomann Elisast selgitas Digitunni saates, et näotuvastust katsetatakse praegu ainult mobiil-ID taotlemisel.

Teatavasti on mobiil-ID saamisel praegu üks tüütu vaheetapp, nimelt tuleb selle aktiveerimiseks ID-kaardiga minna politsei veebilehele.

Siseministeeriumi ja kõigi mobiilioperaatorite töögrupis töötati välja uuendus, millega inimene saaks esinduses taotleda mobiil-ID, saada uue SIMi ja tema isik tuvastatakse sealsamas esinduses. Elisa katsetabki näotuvastust koos tehisintellektiga selleks, et olla kindel, et mobiilioperaatori juures leti ees seisev on sama, kelle nimele ta mobiil-IDd taotleb.

Asi on päris ametlik, loe eelnõud siit.

Kõlab nagu tulevikumuusika. Millal seda proovida saab?

Elisa alustas pilooti augustis ja praegu töötab see Kristiine keskuse esinduses. Samas tahab Elisa seda tulevikus viia kõikidesse esindustesse üle Eesti.

Kas mind filmitakse automaatselt, kui ma siis esindusse lähen?

Ei maksa karta, et filmitakse kõiki, kes sinna esindusse sisse astub. Näotuvastus aktiveeritakse ainult mobiil-ID taotlemisel siis, kui teenindaja seda ütleb, ja nägu peab olema nagu passipildil – otsevaates ja ilma prillideta.

Mida selle näotuvastamise käigus tehakse?

Leti peal on üks veebikaamera, mis filmib näost HD-kvaliteedis pilti. Eesti firma MindTitan tarkvara kasutab tehinsintellekti algoritme, et tuvastada pildilt inimese nägu.

Järgmiseks võetakse X-teest sama inimese näofoto, mis on näiteks ID-kaarti või passi taotledes tehtud, ja võrreldakse neid omavahel.

Kui tarkvara ütleb, et pildid klapivad, on isikusamasus tuvastatud.

Samas tuleb korrata, et tegu on veel pilootprojektiga ehk kohe nii dokumenti kätte ei saa.

Kas masin tunneb siis inimesi paremini ära kui leti taga olev teenindaja?

Markus Lippus Eesti firmast MindTitan ütles, et inimese näo vaatamisel ja tuvastamisel on masin efektiivsem, kui näiteks teine inimene, klienditeenindaja. “Masinad on selles täpsemad kui inimesed. Masin on väsimatu, teda ei mõjuta nälg, ta pole äraostetav,” ütles Lippus. “Kõige efektiivsem lahendus on masin ja inimene koostöös.”

Selleks, et mobiilioperaatori esinduses inimese nägu edukalt tuvastada, peab olema hea valgus ja vaatama õige nurga all kaamerasse.

Ploomanni sõnul ongi praegu edukalt tuvastatud ligi 200 inimest ja nihu läksid mõned esimesed pildid, kui kliente juhendati valesti kaamerasse vaatama.

Kas see on mingi ainult Elisa klientide teenus?

Tegu on katsetusega, kuidas teha mobiil-ID taotlemine sõltumatuks ID-kaardist. Siseministeeriumi juures tegutsevas töögrupis on kõik kolm mobiilioperaatorit. Praegu katsetab süsteemi ainult Elisa.

Mis kasu sellest kõigest on?

Kui süsteem veatult toimib ja selle kasutamine heaks kiidetakse, peaks saama mobiil-ID taotleda kiiresti lihtsalt mobiilioperaatori esindust külastades. Sealt välja jalutades peaks see juba toimima.

Okei, aga mul on ka üks pikk küsimus. Kas see teeb mobiil-ID ebaturvalisemaks? Sest praegu on ju kaks taset: esindusest saad mobiil-ID ja siis pead veel ID-kaardiga sertifikaadid allkirjastama.

Nüüd tundub mulle, et hakatakse lihtsalt usaldama inimese nägu. Kui nägu klapib riigi andmebaasis olevaga, siis antakse talle aktiivne mobiil-ID kätte. Ja kui asjalood on tõesti nii, siis mis mõte sel tehisintellektil siis on – igas esinduses on ju inimene, kes vaatab kliendi nägu ja ID-kaardil või juhiloal või passis olevat pilti.

See oli tõesti pikk küsimus.

Aga lühidalt vastates ongi see näotuvastus üks lisakaitse, mis kaitseb selle vastu, et pätt ei saaks klienditeenindajat ära osta.

Kui inimtöötaja ütleb “JAH, klapib”, aga näotuvastus ütleb “EI, ei klapi”, siis mobiil-ID ei anta. Vastupidise kombinatsiooni puhul kah ei anta.

Kui tegu on valehäirega, mitte pätiga, peab inimene minema asja klaarima politsei esindusse.

Ah nii. Kas ma peaks seda kartma?

Ei.

Viimane küsimus: mis saab mitmikutest?

See on süsteemi kõige nõrgem koht. Aga vähemalt ei ole riski, et igaüks saab kaksikute või kolmikute nägudega pettust teha, vaid nad saavad pettust teha ainult üksteisele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.