RIA peadirektori lubadused aastaks 2018: ID-kaart hakkab Maciga tööle ja eesti.ee saab normaalseks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop valitsuse pressikonverentsil rääkimas ID kaardi kiibi teoreetilisest turvariskist. Foto: PM/SCANPIX BALTICS

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop on sel sügisel andnud meediale hulgaliselt intervjuusid, mis on keskendunud ID-kaardi teoreetilisele turvariskile. Geeniusele antud aastalõpuintervjuus tõi Peterkop välja, et kuigi rahvakeeli hakati turvariski kutsuma ID-kaardi kriisiks, siis RIAs kutsutakse seda päästeoperatsiooniks.

Lisaks jagas ta lootust, et tuleva aasta märtsist hakkab ID-kaardi tarkvara tööle ka Maci arvutitega, ilma et kasutajad peaksid selleks mõnd spetsiaalset veebibrauserit kasutama. Eesti.ee teemadel rääkides lubas Peterkop, et vabariigi 100. aastapäevaks kingib RIA Eestile ühtse visuaaliga eesti.ee keskkonna, millega likvideeritakse ka tehnoloogiline võlg.

Vigase ID-kaardi tootja Gemalto osas ei ole peadirektor pärast kõneisiku vahetust paranemise märke näinudd. Intervjuu lõpetuseks ütleb ta välja ka kahe rakenduse nimed, mida RIA kasutab sensitiivse informatsiooni edastamiseks.

Sain hiljuti isaks ja sellest tulenevalt puutusin e-teenustega varasemast rohkem kokku. Miks ei ole eesti.ee-s niimoodi, et kui sünnib laps, siis süsteem saab sellest aru ning teavitab kasutajat sellest, et lapsele saab e-teenuse abil nime panna?

Ise tegin seda sama hiljuti, mul sündis teine laps ja panin talle internetis nime. Olen eesti.ee-ga nii ära harjunud, et ma ei tajunud, et see protsess keeruline on. Kuna see (nime panemine toim.) ei ole meie teenus, siis ei ole RIA õige asutus küsimusele vastamiseks.

Peame rohkem pingutama selle nimel, et e-teenused oleksid proaktiivsed ning tuleksid kasutaja juurde ise. Ei ole saladus, et riigi infosüsteemid on ehitatud üles nõnda, et igaüks teeb oma asja.

Proaktiivsete e-teenuste loomine tähendab klassikalisest toimimisest erinevat lähenemist. Selle jaoks on vaja rohkem inimesi, kes loovad uusi e-teenuseid, mis suhtleksid omavahel. Peame lootma ametkondade vahelisele heale koostööle, et nad ehitaksid teenused ametkondade üleselt üles.

Sünd on hea näide, seal on linnavalitsus, rahvastikuregister, sünnitusmaja ja veel erinevaid osapooli. Kõik need osapooled peab kokku ajama ja töösse panema. Tõenäoliselt on eelnimetatud osapooltel juba iseseisvalt palju tööd ja hakata nüüd veel midagi koos tegema tähendab veel lisatööd.

Erinevates valdkondades on sellega alustatud, kuid see nõuab suurt pingutust. Kõige lihtsam on seda teha siis, kui leida eraldi inimesed, kelle tööülesandeks ongi ametkondade üleste teenuste arendamine, aga meil ei ole selliseid inimesi kuskilt võtta.

Tulen oma olukorra juurde tagasi. Kuigi eesti.ee-s ei olnud lapse kohta mitme päeva vältel informatsiooni ning nime panemine oli keeruline, siis sujus politsei.ee-s dokumendi taotluse esitamine palju ladusamalt. Mida peab eesti.ee kasutaja tegema, kui e-teenus ei toimi nii nagu peaks?

Kui politsei.ee-s oli lapse kohta info olemas ja eesti.ee-s mitte, siis see tähendab, et rahvastikuregister ja eesti.ee ei suhelnud omavahel. Siis peab pöörduma meie poole, siis on õige küsida RIA käest, et miks eesti.ee ei näita lapse kohta informatsiooni.

Meil on olemas kasutajatugi, mis tegeleb selliste küsimustega. Põhjuseid, miks politsei.ee ja eesti.ee oli erinev informatsioon, võib-olla mitmeid.

Eesti.ee lehe all on kirjas, et seda haldab RIA, mida see täpsemalt tähendab?

Eesti.ee on värav e-teenuse juurde ehk linkide kogum konkreetsete teenuste juurde. Näiteks kui tahad autot registreerida, võid seda teha otse maanteeametist või läbi eesti.ee. Lahendus, et kõik teenused on eesti.ee-s käib meile üle jõu.

Üks suur eesti.ee e-teenus on mõeldav siis kui on üks suur eraldi asutus, mis sellega tegeleb. Praegu on kokku üle 5000 e-teenuse, millel on oma omanik ja haldaja. RIA haldab neist üksikuid.

Suurbritannias loodi keskne asutus, mis hakkas avalikke e-teenuseid disainima. Selle kallal töötab 600 inimest, eesti.ee peal töötab RIAs kuus inimest. Sellega suudame me luua visuaalselt ühtse keskkonna, mis on loogiliselt üles ehitatud.

Visuaalne ühtne keskkond, praegu on avalehe ja sisselogimise järel kuvatav vaade visuaalselt erinevad.

Järgmisel aastal tuleb uus eesti.ee, praegu ei ole ühtset visuaali. Arendamine käbi etappide kaupa. Vabariigi 100. sünnipäevaks kingime vabariigile uue sisselogitud vaate.

See on RIA töötajate pingutus, et tehnoloogiline võlg eesti.ee näol ära lahendada. Eesti.ee on tehniliselt ja visuaalselt vana. Likvideerime ka tehnilise võla.

Gemalto on Eesti riigiga suhtlemiseks uue inimese määranud. Kuidas uue inimesega koostöö sujub?

Gemaltoga suhtlust juhib politsei- ja piirivalveamet. Meie töö pinnalt on Gemaltoga koostöö sügisest saadik muutunud keeruliseks. Erinevad teemad, kus meil oli koostöö pooleli on katkenud. Uue inimese tulek ei ole koostööd taastanud. RIA vaatest ei ole uue inimese tulekuga Gemalto suhteid parandada üritanud.

ID-kaardi tulekust saadik on seda vaevanud probleem, mis puudutab Apple’i arvutite kasutajaid. Maci kasutajana huvitab mind, millal saan ID-kaarti kasutama hakata ilma ühegi probleemita?

Meil oli sel aastal plaanis ID-kaart teha selliseks, et ta ei sõltuks brauseri tüüpidest ja muust. Elu oli paraku selline, et me ei jõudnud sellega tegeleda. See on kindlasti meie järgmise aasta plaanides, et kasutajad ei peaks erinevate brauserite ja operatsioonisüsteemidega võimlema.

Maci asi ei sõltu meist, vaid kui kiiresti Apple oma tarkvara uuendab. Esialgu lubati välja jaanuar, viimati öeldi märts. RIA poolt on arendused tehtud. Märtsist alates peaks ID-kaart Maciga ilusti töötama.

180 000 inimest, kes on ID-kaarti sel aastal vähemalt korra kasutanud, ei ole veel ID-kaardi sertifikaate uuendanud. Kas kavatsete neid sertifikaatide uuendamise vajalikkusest otse informeerida?

Arutleme just seda PPA-ga, et kuidas nende inimesteni individuaalselt jõuda, aga midagi täpset ei ole veel paigas. Mõte on olemas.

Kui teie majas liigub sensitiivne info, mis ei ole riigisaladus, siis kuidas te seda omavahel liigutate? PPAs on selleks FaceTime, kas teil ka?

Meil on kasutuses kaks platvormi. Riigipoolne katkematu side lahendus, mis on vaid teatud inimestel. Need kellel ei ole sellele ligipääsu, kasutavad FaceTime’i ja Signali rakendusi. Mina kasutan eelnimetatutest mõlemat. Eksperdid on need välja valinud, need ei ole peadirektori käskkirjaga määratud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.