Professor Buldas: pole selge, kas Bitcoini-plokiahelat üldse vaja on ja kas see püsima jääb

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Plokiahela ja ajatempli tehnoloogiaid arendanud Ahto Buldas sel nädalal riigi teaduspreemia vastuvõtmisel. Foto: Sander Ilvest/Scanpix

Eesti e-riigi vundamendi üks alusepanija professor Ahto Buldas avaldas eestikeelse ülevaate plokiahelate tehnoloogiast. Tema sõnul pole teadlaste seas selget arusaama, miks Bitcoini-plokiahelaks nimetatavat loatut hajusraamatu süsteemi üldse vaja on ja kas see ka püsima jääb. Oluline on vahet teha aga teistel sarnastel süsteemidel, millest võib kasu olla.

Plokiahel kui börsimanipulatsioon

Ajalooline fotofirma Kodak teatas tänavu, et toob välja oma plokiahelal põhineva krüptoraha ja firma aktsiakurss hakkas kerkima. Long Island Iced Tea Corp, New Yorkis paiknev joogitootja, vahetas nime Long Blockchain Corp vastu ja aktsiahinna kasv oli 458%.

Aga kui Hong-Kongi ettevõte JA Energy nimetas end mullu ümber UBI Blockchain Internetiks, kerkis aktsia lausa 20445%.

Need on kõige äärmuslikumad näited, kus üksnes kuuma trendisõnaga seostades püütakse saada majanduslikku kasu. Viimaste aastate jooksul on veel rohkemgi näiteid sisulistest äriideedest ja idufirmadest, kes kõik püüavad saavutada edu mõne uue teenuse või toote arendamisest plokiahelal. “Me pole küll kindlad Bitcoinis, aga no plokiahel on kindlasti tulevik,” ütlevad liidrid panganduses, logistikas, ITs ja mujal.

Kas seda päriselt ka vaja on?

Ent kas plokiahelat on ikka igal pool vaja? Sellele küsimusele aitab sisulisemalt vastata Cybernetica teadlaste värske uuring, mis muuhulgas annab ülevaate plokiahela tehnoloogiast ja kriteeriumitest, millal plokiahel vajalik on.

Uuringu üks autor, värske riigi teaduspreemia laureaat professor Ahto Buldas ütleb, tegu on ilmselt ühe esimese eestikeelse ülevaatega plokiahelast.

Tema liigituse järgi tuleks kõige pealt aru saada neljast erinevast süsteemist, millega kasutajate vahel andmeid vahetada:

  1. hajusandmevahetusest kasutajalt kasutajale (peer-to-peer) ilma keskse andmebaasita
  2. tsentraalne teenus, mis kontrollib ja juhib andmeid
  3. loaline hajusraamat ehk permissioned ledger
  4. loatu hajusraamat ehk permissionless ledger

Esimene neist võib olla näiteks riigiasutuste võrk, kus igaüks peab ise oma andmete üle arvet ja saab vajadusel teistelt andmeid küsida. Puudub ühtne keskne andmebaas või arveraamat. Buldase sõnul võib selliseks süsteemiks pidada ka Eestis toimivat X-teed, mis on mõeldud asutus-asutus sideks ja ei vaja otseselt keskset baasi.

Teine on tsentraalne teenus, millesarnaseid näited on täis internet. Üks isik või asutus kontrollib süsteemis olevaid andmeid.

3: hajutatud süsteem, kus ei pea usaldama ühte osapoolt

Kolmanda variandi – loalise hajusraamatu – näide võiks olla see, kui oma elektroonilise raha väljastab üks asutus, näiteks keskpank. Kuna oluline on, et ühte elektroonilist münti ei kulutatakse mitu korda, on vaja hajusat arveraamatut (ledger) kontoseisude kontrollimiseks.

“Kui saame usaldada üht juriidilist isikut, siis loomulikult on tsentraalne teenus efektiivsem,” ütles Buldas, miks selline keerukam süsteem pole alati otstarbekas. “Näiteks pank hoiab sinu raha lihtsalt arvuna andmebaasis. Enam lihtsamini ja efektiivsemalt vist ei saa.
Kui aga mingil põhjusel ei saa usaldada ühtainust juriidilist isikut, siis võib kasutada loalist hajusraamatut,” ütles Buldas.

Ta tõi veel üheks näiteks sellisest süsteemist ülemaailmse domeeninimedesüsteemi DNS.

4: hajutatud süsteem, kus ei pea kedagi usaldama

Ja alles see neljas süsteem, loatu hajusraamat, on sisuliselt Bitcoin.

Siin on oluline, et elektroonilist raha ei kasutata mitu korda, ent pole ka ühte keskset asutust, kes raha välja annab ja keda peab usaldama. Hajusraamat on vajalik selleks, et kontrollida kõigi osapoolte andmeid, et ühte rahaühikut ei kasutatakse mitu korda.

Kas selline süsteem võiks toimida ka väljaspool krüptoraha? Buldas toob välja, et selline loatu hajutatud süsteem ei saa toimida ilma, kui selles pole mingit sisemist motivaatorit, miks osalised arveraamatu võrgus on. Selleks motivaatoriks ongi majanduslik väärtus, krüptoraha.

“Raske on kujutada muud ette peale rahaliste motiivide. Võib ju ka veel vaadata mingit ideelist fanatismi, aga selle põhjus oleks ebaselge,” ütles Buldas.

Bitcoini plokiahela sisuks on igasugune usalduse puudumine

Bitcoini-sarnase krüptoraha plokiahela puhul on kogu tehnoloogia tuumaks see, et selles ei usaldata ühtegi osapoolt. Teistpidi jällegi on vaja sellist tehnoloogiat, kus pole vaja ühtegi osapoolt usaldada, sellise sõltumatu krüptoraha jaoks.

“Tuleb lisada, et nende printsiibiks on usalduse puudumine igasuguse tsentraalvõimu vastu, isegi riikide, pankade vms ühendus ei kõlbaks neile. Loatut hajusraamatut oleks otseselt vaja vaid sellisel juhul,” selgitas Buldas.

Professori sõnul pole ka selge näha, kas plokiahela tehnoloogia sellisel vormil oleks üldse kusagil mujal rakendusvõimalusi ning kas tehnoloogia üldse püsima jääb.

“Ma ei ole päris kindel, kas loatut hajusraamatut üldse kusagil niiväga vaja on, sh elektrooniliste sularahade loomisel,” selgitas Buldas. “Ka ei ole mulle ega vist ka teistele teadlastele päris selge, kas loatu hajusraamatu pidamine on stabiilne ühiskondlik nähtus, st kas motivatsioon selle pidamiseks püsib stabiilsena.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.