Digiallkiri pole sama mis autentimine
Tema sõnul on värske uudise valguses väga oluline vahet teha allkirjastamisel ja autentimisel ehk sisse logimisel. Just autentimises on igal e-teenuse pakkujal vabad käed, milliseid võimalusi pakkuda ja selles mängibki hind olulist rolli.
“Majanduslikult mõeldes peaksime vaatama, kuidas riigis asju soodsamalt teha, mitte kallimalt,” möönis ta.
Valikut ei tee RIA, vaid erinevate e-teenuste pakkujad – näiteks äriregistri puhul registrite ja infosüsteemide keskus. “Püüame siiski keskselt RIAs anda erinevatele autentimisteenustele ühese hinnangu selle tehnilise usaldusväärsuse osas, et kõik riigiasutused ei peaks omaette hakkama sama asjaga tegelema.”
Riik peab vastu võtma Smart-IDga allkirjastud dokumente
Digiallkiri on aga autentimisest eraldiseisev. “Kui uudis Smart-ID auditeerimisest vastab tõesti tõele ja praegu pole põhjust sellest kahelda, siis saab Eesti riigile saata dokumente, mis on allkirjastatud Smart-IDga. Me peame neid aktsepteerima, siin ei ole mingit valikukohta,” ütles Arm, kelle sõnul tuleb nõue eIDASe määrusest.
“Ma pole veel ühtegi selliselt allkirjastatud faili näinud, aga eeldan, et DigiDoc tarkvaraga saab Smart-IDga allkirjastatud faile avada.” Arm rõhutas siiski, et kõrgeimal tasemel aktsepteeritakse ainult alates tänasest ehk 8. novembrist registreeritud Smart-IDga antud allkirjad.
Digidoc tarkvaras Smart-IDga digiallkirja andmine on Armi sõnul tootearenduse plaanides sees. “Meie esmane prioriteet on uueneva ID-kaardi toetamine ja selle arenduste ära tegemine, aga seejärel tahame Smart-IDga allkirjastamise toe ka lisada.” Tema sõnul võiks seda kõige varem oodata järgmise aasta esimeses kvartalis.