Statistikaamet plaanib järgmise rahvaloenduse teha registripõhise, mille raames võib amet elukoha-andmete täpsustamiseks kasutada mobiiltelefonideehk SIM-kaartide positsioneerimist. Miks ja kuidas seda tehakse, selgitas Geeniuselestatistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuhtDiana Beltadze.
“Registripõhine loendus on loendusmeetod, mille kohaselt andmete kogumine toimub registritest,” selgitas Beltadze 2020. aastaks kavandatud rahvaloenduse eripära. “Registripõhist loendust saab korraldada, kui on tagatud andmete olemasolu registrites; andmeid on võimalik seostada; andmete kasutamine on õiguspärane.” Temasõnul on tänaseks need eeltingimused täidetud 90% ulatuses. Samuti on olemas kokkulepped registritest puuduvate andmete osas, mis lubavad andmete kogumist registrisse järgmiseks prooviloenduseks 2019. aastal.
Kõige suurem probleem on Beltadze sõnul see, et registreeritud ja tegeliku elukoha andmete lahknevust esineb umbes 20% rahvastiku puhul. Mittetäpsed elukohaandmed põhjustavad moonutust tuletatud andmete kohta, milleks on näiteks leibkonna ja perekonna koosseis. Lühidalt öeldes, kui registrites pole kirjas inimeste tegelik elukoht, satuvad rahvaloendusesse valed andmed selle kohta, kus ja mitmekesi Eesti inimesed elavad.
Selleks, et andmeid täiendada, võibki appi tulla mobiiltelefonide positsioneerimine. Selle käigus selgitatakse mobiilivõrku registreeritud telefoni asukoht ja selle muutumineväljatriangulatsiooni teelehk seadme asukoht selguks kolme erineva tugijaama andmetest. See tähendab, et telefoni seest mingitele andmetele ligi ei pääseta.
Ühtegi kindlat plaani mobiilpositsioneerimist kasutada veel pole
Statistikaamet nimetab mobiiltelefonide positsioneerimisega kogutud infot suurandmeteks. Beltadze rõhutas, et selle näol on siiski tegemist pigem uurimisprojektiga võimaliku täiendava andmeallika osas, mitte veel kindla kavaga. Nimelt pole tema sõnul ühtegi toimivat metoodikat loenduse jaoks suurandmete põhjal olemas. Suurandmete kasutamisekstuleb esmalt veenduda, kas needon üldse sobivad.Projektijuhi sõnul onmobiilpositsioneerimise andmete kasutus olnud aktsepteeritav loenduste ettevalmistamise käigus mitmetes riikides, kuid mitte loendamiseks, vaid andmete korrastamiseks, vigade leidmiseks ja hindamiseks. Ta lisas, et suurandmed on veel uus asi ning hetkel otsitakse lahendusi, kuidas neid kõige paremini kasutada.
Kui trianguleeritakse mobiiltelefone, kas siis võivad selle alla sattuda kalaste telefonid?Ka sellele küsimuselepole veel vastust. “Statistikaametil ei ole hetkel juurdepääsu mobiilpositsioneerimise andmetele, seega me ei saa vastata selle andmeallikaga seotud tehnilistele ja metoodilistele küsimustele,”ütles Beltadze.
Kas saab ka enda positsioneerimisest keelduda?
Kuigi nutitelefonide asukoha-andmete kasutamine võibtekitada seose jälgimisega, siis Beltadze sõnul on selliste andmete kasutamine seadusega igati kooskõlas. “Euroopa statistika õiguslik regulatsioon on seni lubanud igasuguste andmete kasutamist statistika eesmärgil. Riikliku statistika seadus sätestab statistika tegemise aluse, kusjuures andmete levitamine on täielikult kontrollitud,”ütles ta. Seejuures onBeltadze sõnul seadustega statistikaametile sätestatudnõuded isikuandmete töötlemisele, mida ka rangelt jälgitakse. Näiteks aitab andmete turvalisust tagada see, et registripõhise loenduse korral ei saa keegi teada kõiki ühe isikuga seotud andmeid. Samuti tehakse tööd anonümiseeritud andmetega. “Suurandmete töötlemine ei erineks teistest töödest andmete salvestamise või turvalise käitlemise poolest. Andmekaitse nõuded jäävad kehtima samamoodi,”selgitas Beltadze.
Mis siis, kui mõni isik tahab näiteks mobiilpositsioneerimisest nii-öelda välja astuda ehkkeelata enda positsioneerimist?”Kui peaksime hakkama keeldumisi menetlema, tuleks lepingujärgset infot hakata töötlema individuaalselt, mis pole samas üldsegi vajalik, sest statistikat ei tehta üksikisikute kohta,”vastas Beltadze.
Foto: kuvatõmmis
