Teadlased avalikustasid Eesti ID-kaardi turvaririski tehnilise kirjelduse: murdmine võtab 17 päeva, kui kasutada väga paljusid arvuteid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Erik Prozes/PM/Scanpix

Krüptograafiateadlased avaldasid täna teadustöö, mille kohta nad andsid septembris eelinfo Eestile ja mis paneb ohtu 750 000 ID-kaardi turvalisuse.

Tšehhi teadlase Petr Svenda juhitud teadlaste rühm avastas, et miljonites krüptovõtmetes on nõrkus, mida saab murda suhteliselt vähese vaevaga. Problemaatilised krüptovõtmed luuakse Saksa firma Infineon koodiga ja need on kasutusel muuhulgas Gemalto kiipkaartides, millesuguseid on Eestis käibel ligi 750 000.

Infineoni koodiga loodud krüptovõtmed on loodud selliselt, et avalikust võtmest salajase võtme tuletamine on liiga lihtne. Viimased kuus aastat välja antud Eesti ID-kaartides on 2048-bitine turvavõti, mille lahtimurdmine peaks disaini kohaselt tavalisel arvutil võtma aega mitu kvadriljonit aastat. Infineoni koodiga loodud krüptovõtme saab murda aga teadlaste hinnanhul murda 140,8 aastaga, kui kasutada ühte Inteli 3 GHz kiirusega protsessorit.

Kuigi see tundub pikk aeg, saab murdmistööd kiirendada kasutades selleks mitut arvutit. Ründaja jaoks on optimaalne kasutada Amazoni veebiteenustes renditavat teenust, mis imiteerib korraga väga paljude arvutite tööd. Selliselt kuluks 2048-bitise võtme murdmiseks kuni 40 000 dollarit, kirjutavad teadlased. Ars Technica arvutuste järgi võtaks aga halvimal juhul võtme murdmine aega ainult 17 päeva, kui kasutada korraga väga paljude arvutite arvutusjõudlust.

Teadlased on loonud tööriista kontrollimaks, kas mõni krüptovõti on loodud vigaselt ja on seetõttu riskialdis murdmisele.

Riigi infosüsteemi teatel ei ütle teadustöö avaldamine otseselt ohu kohta midagi uut ja ühtegi juhtumit digitaalse identiteedi vargusest pole teada.

Viga on palju suurem kui Eesti

Infineoni vigasest koodist tulenev viga ei puuduta aga üldsegi ainult Eestit, vigaseid võtmeid, mis on pandud valvama elektroonilisi saladusi, on maailmas ilmselt miljoneid. Peale Eesti on sarnase veaga ID-kaardid kasutusel ka Slovakkias, kus pole aga sellist avalikku protsessi kaartide uuendamiseks alustatud.

Sama krüptograafiline lahendus on kasutusel ka muudes seadmetes, näiteks testisid teadlased 41 erinevat sülearvutit, millest 10 puhul leidsid vea. See tähendab, et näiteks Microsofti BitLocker krüpteerimistarkvaraga kaitstud andmed võiks muuta nähtavaks.

Teadlased esitlevad oma tööd novembri alguses Dallases peetaval arvutiturvalisuse konverentsil ACM Conference on Computer and Communications Security. Tegu on sama konverentsiga, kus esitletakse ka kogu maailmas kasutatava wifi protokolli turvaprobleemi teadustööd.

Täiendatud 16:40: täpsustatud arvutust, kui kaua ID-kaardi krüptovõtme võtmine aega võtab.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.