Tele2: ärme räägi, et kohe saab Eestis 600 Mbit/s mobiilset internetti

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
tele2-ca-1.jpg

Kui kaabliga internetiühenduse vallas võistlevad Eesti teenusepakkujad juba 500 Mbit/s ühendustega, siis üks mobiilioperaator ütleb, et sellest kiiremamobiilse andmeside lubajaidei maksa tänasel päeval uskuda. “Ärme räägi Eestis sellest, kuidas kohe hakkab meil mobiilne internet 600 Mbit/s tööle,” ütleb Tanel Sarri, Tele2 raadiovõrgu juht.

Võib-olla tahab ühe mobiilioperaatori võrgu eest vastutav mees juttu vaigistada seepärast, et nad on konkurentidest maha jäämas? Tegelikult nii pole: Tele2 opereerib Baltikumi kiireimaid 375 Mbit/s tugijaamuKeila ja Pärnu juures, mille tõestamiseks sõitsime isegi põllule kiirust kontrollima. Aprillis laiendab firma samasugust võrku Tallinna kesklinnas ja Pelgurannas. Laboritestides võtabTele2 ette ka suuremad kiirused.

Milles siis asi? Tele2 spetsialisti sõnul on ülisuured kiirused tänasel päeval reaalsuses teostamatud ja võivad lõppkokkuvõttes kõikidele operaatoritele kätte maksta. “Näiteks 600 Mbit/s on küll teoreetiline maksimum, aga samamoodi võiks rääkida mingi tehnoloogia kiirusest 1 gigabitt sekundis. Päriselt on praegu võimatu sellise kiirusega mobiilivõrke välja ehitada, sest selliseks sobivaid ribalaiuseid pole,” põhjendab Sarri. Niisiis võiks sellistest suurtest numbritest vähem rääkida, sest ülespuhutud ootused põhjustavad kõigile pettumusi.

“See pole operaatorite usaldusväärusele hea,” usub Sarri.

Probleemi tuum: piisavalt “laiu” sagedusi pole kellegil

Kogu tulise teema sisuks on tehniliselt keerukas tehnoloogia Carrier Aggregation ehk teisisõnu sageduste liitmine. Vanasti oli lihtne: riik müüs litsentsi, millega operaator sai mingil sagedusel mobiilivõrgu levi ehitada. Nüüd muutub maailm üha kiiremaks ja mobiilsides on kätte jõudnud aeg, kus suuremate kiiruste jaoks tuleb telefoni ja mobiilimaste vahel luua ühendus kasutades mitut sagedust korraga.

Kuidas siis näiteks 600 Mbit/s ühendus tekiks? Selleks peaks mobiiltelefon avama tugijaamaga ühenduse korraga neljal sagedusel. Eestis oleks nendeks 800 MHz, 1800 MHz, 2100 MHz ja 2600 MHz.

Eriti oluline on, et igal sagedusel oleks ühendus 20 Mhz, millest “mahuks läbi” andmed kiirusel 150 Mbit/s. Ainult nii saaks kokku 4 x 150 = 600 Mbit/s.

Üks probleem on see, et ühegil operaatoril pole litsentsi nii laia "toru” ehk ribalaiuse kasutamiseks. "Ühelgi operaatoril pole 800 MHz peal 20 megahertsi riba – kõigil on 10,” selgitab Sarri. Seetõttu on puht-tehniliselt võimatu, et praeguse tehnoloogia ja sagedustega saaks praegu pakkuda 600 Mbit/s ühendust.

Teine probleem on see, et keegi pole valmis kõiki nelja Eestis kasutatavat sagedust andma selle uue ülikiire 4G interneti käsutusse. Tuhanded kliendid kasutavad veel 3G-d ja sellel kümnendil ei kaalu ükski operaator 3G sulgemist.

Praegune maksimum: 375 Mbit/s

Mida siis annaks teha kasvõi ainult kolme sagedusega? Jällegi, teoorias võiks panna kokku kolm laia “toru” ja saaks ühenduse 3 x 150 = 450 Mbit/s.

Kuna aga operaatoritel on väiksemad ribalaiused, on praegu maksimumiks 2 x 150 + 75 = 375 Mbit/s. Tõestuseks sõidame Sarriga Tele2 masti juurde Keila külje all, kus tavaline kiirusemõõtmise telefonis äpp näitaski pea lubatud kiirust. Põllul tehtud SpeedTest näitab allalaadimiskiiruseks veidi üle 310 Mbit/s, kuna osa mahust läheb samal ajal sama masti juures olevate teiste mobiilikasutajate teenindamiseks.

Sarri ja tema kolleegid rõhutavad, et Eesti mobiilivõrgud on tegelikult väga moodsad ja kindlasti Euroopa parimate seas.

Seda näitab kasvõi fakt, et reaalsed telefonid jõuavad väga aeglaselt Eesti võrkudele järgi. Telefone, millega sellise kiirusega 4G andmesidet kasutada saab, on vaid käputäis. Mullu oli nendest levinum Samsungi S6 Edge plus, nüüd on lisandunud sama tootja S7 ja S7 Edge.

Lisaks proovivad kõik operaatorid agaralt uusi tehnoloogiaid. Tele2-e Eesti võrk on näiteks Nokia Networksile esimene katsebaas uuele tehnoloogiale, mis aitab traditsiooniliselt 2100 MHz sagedust 4G jaoks kasutada. Aprilli alguses käivitab operaator 45 uut tugijaama, mis kasutavad 2100 MHz koos teiste sagedustega ja aasta jooksul veel 91 sellist jaama üle Eesti.

Fotod: Hans Lõugas

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.