Tootearendusvõistluse Cleveron Challenge 2 väljakutseks on arendada elektrijalgratas, millega 8. juunil Eesti ühest kõige järsemast mäest üles võistelda. Võistluse üks žürii liikmetest ja osavõtjate mentoritest, Cleveroni peadisainer Lauri Hirvesaar, tõdes, et elektrijalgratas ei ole iseenesest midagi uut, kuid see teadmine seab kohe ka lati väga kõrgele. Võitmiseks tuleb kindlasti leiutada midagi sellist, mida konkurent jalgrattapoest veel osta ei saa.

Elektrijalgrattas sai meile praegugi tuttava kuju juba üle saja aasta tagasi, kuid ometi leitakse siiani uusi ideid ja võtteid, kuidas toodet üha paremaks teha.

Tootearendusvõistluse raames pakub osaljatele kindlasti põnevust võistlusmoment konkurentidega ning võimalus näha, kas ja kui palju on tänapäevased tehnoloogiad klassikalisest kondimootorist kiiremad.

Miks võiksid arendajad disaineri kaasata? 

Ratta disainimiselt rõhutas Hirvesaar, et tootedisain on hea toote lahutamatu osa. “Disain ei ole ainult esteetika. Hea disainer suudab pakkuda funktsionaalseid lahendusi, mis aitavad kaasa ka peamisele eesmärgile, kõige kiiremini mäkke jõudmisele,” ning lisas, et kogenud disainer tunneb erinevaid materjale, teab kust neid hankida ja kuidas midagi valmis ehitada. Seejuures innustas noori ja vähese kogemusega disainereid osa võtma, kuna selline võistlus on just koht, kust neid hankida.

Tootearendusvõistluse peavõidu saab kõige kiirem ratas, kuid lisaks antakse välja ka parima disaini rakendaja preemia, mis juba iseenesest võiks olla hea motivaator ratta disainile tähelepanu pööramiseks.

Milles peituvad tootedisaini suurimad väljakutsed elektrijalgratta arendamisel? 

Elektrijalgratta disainimisel on Hirvesaare sõnul tõenäoliselt kaks suurt pähklit: elektrijalgratta mass ja ergonoomiline sadul. “Küsimus, kuidas mahutada etteantud massipiirangu sisse võimalikult palju jalgratast, akut ja elektrimootorit on tõsine mõttekoht kõigile osavõtjatele. Teine ja mitte vähem keeruline ülesanne on disainida ergonoomiliselt parim sõiduasend ratturile. Kondimootori tähtsust ei tasu võistluse käigus alahinnata ja viimastel meetritel võib ette rebida just see, kes kõvemini pedaalidele surub.”

Samuti tõdes Hirvesaar, et jalgratta leiutamine on ülesanne, mille käigus tuleb kohe algusest peale käed ja jalad külge panna, sest füüsilise prototüübi ehitamiseta see asi ei õnnestu. Oluline on tähelepanu pöörata ka ohutusele, kuna mängus on võistleja elu ja tervis.