Elisa blogi

Küberturvalisus eakatele: kuidas internetis ohutult liigelda igas vanuses?

Foto: Shutterstock.

Artikli kirjutas koostöös Elisa Netivalvuriga Brit Mesipuu, Milos Reklaam tegevjuht

Küberturvalisus eakatele ei erine kuidagi teises eas inimeste internetiturvalisusest. Nii algab ka nende veebiohutus õppimisest. Seeniorid seisavad silmitsi samade pahavara- ja andmepüügirünnakutega nagu kõik teisedki, kuid nad võivad olla haavatavamad lihtsalt seetõttu, et neil on ehk vähem kogemust internetis liiklemisega.

Vanemad inimesed ei ole sarnaselt noortega alustanud internetikasutust maast madalast. Seega ei ole see nii-öelda „emapiimaga“ kaasa antud, erinevalt tänapäeva noortest, kellel selline omadus tundub olevat.

Küberturvalisus eakatele algab vestlusest lähedastega

Seega võiks eakate küberturvalisus alata lihtsast vestlusest oma lähedastega, kes seletaksid talle, mis on need peamised ohud, mis internetis varitsevad ning millised on lihtsad (ja tihtipeale tasuta) võimalused neid vältida. Tuleb selgitada, et kõike veebis olevat ei saa usaldada. Seetõttu ei tohiks kunagi anda võõrastele võrgus isiklikke andmeid, näiteks krediitkaardinumbreid. Neid tuleb õpetada kuidas tulla toime ohtudega ja kasutada sotsiaalmeediat turvaliselt, samuti tarkvara ajakohasena hoidmise tähtsust, eriti viirusetõrjeprogrammide ajakohasust.

Millised on peamised eakaid varitsevad ohud internetis?

Nagu ennist öeldud, ohud on sarnased igas eas. Seega peamised eakate vastu suunatud küberpettused, mis igapäevaseid eestlasi mõjutavad, on pettused ja pahavara.

Pahavara on üldine termin, mida kasutatakse kahju tekitamiseks loodud ründetarkvara, sealhulgas viiruste, nuhkvara, troojalaste ja lunavarade kirjeldamiseks. Küberkurjategijad kasutavad pahavara sinu teabe ja raha varastamiseks ning seadmete ja kontode kontrollimiseks.

Pettused on küberkurjategijate saadetud sõnumid, mille eesmärk on manipuleerida sind tundlikust teabest loobuma või sinu seadmes (telefon, arvuti) pahavara aktiveerima.

Kui rääkida eakate küberturvalisusest siis sagedasemad ongi just need internetipettused. Seega tuleb väga hoolikalt hinnata, kas tegemist on usaldusväärse lingi või e-mailiga. Sellistel rünnakutel võib olla ohvritele märkimisväärne isiklik ja rahaline kahju. Kusjuures sellised küberpettused muutuvad üha keerukamaks ja sagedasemaks.

Küberohutus – kuidas meid rünnatakse?

Teadaolevalt kasutavad küberkurjategijad eakate petmiseks e-kirju, sõnumeid, sotsiaalmeediat ja/või telefonikõnesid. Nad võivad teeselda, et on üksikisik või organisatsioon, keda sa arvad teadvat ja/või usaldavat.

Sellised sõnumid ja kõned püüavad eakaid meelitada tegema konkreetseid toiminguid, näiteks:

  • Pangakonto paroolide ja krediitkaardinumbrite avaldamine
  • Kaugjuurdepääsu võimaldamine arvutile
  • Faili avamine, mis võib sisaldada pahavara
  • Raha saatmine

Kuidas küberturvalisus eakaid aitab?

Võltsitud teateid võib olla raske ära tunda. Seega on küberturvalisuse oskuste omandamine äärmiselt oluline ka internetipettuste ära tundmiseks. Küberkurjategijad kasutavad petmiseks mitmeid tehnikaid. Nende ära tundmiseks mõtle järgmistele punktidele:

  • Kas sõnum, kus väidetakse olevat kiri sinu nt pangast, ka sealt tegelikult tuli? Kontrolli kindlasti e-maili aadressi ja kahtluse korral helista otse panka!
  • Kiireloomulisus – küberpettusi sisaldavate kirjade juures on sage see, et palutakse mingi toiming (vastata kirjale, teha ülekanne vms) teha väga kiiresti. Kui selline lühike tähtaeg peitub ka sinu kirjas, ole äärmiselt ettevaatlik! Tavaliselt on ametlike toimingute tegemiseks aega ikkagi mitmeid päevi, kui mitte nädalaid.
  • Kutsutakse esile tugevaid emotsioone. Kas sõnum ajab sind paanikasse, tekitab lootust või uudishimu? Kui kiri ei ole just su sõbralt või tuttavalt, on selliseid tugevaid tundeid esile kutsuvad kirjad rohkem tähelepanu nõudvad. Kas need on ikka tõelised? Surnud lähedane kaugel Aafrikas või puudust kannatavad lapsed Idamaades on küll kurb, kuid on vähetõenäoline, et abi palumiseks reaalselt ka otsitakse seda kaugelt Euroopast.
    Praegu tuleb ettevaatlik olla selliste emotsionaalsete abipalvetega ka sotsiaalmeedias. Väga levinud on, et tuntud ettevõtte nimel palutakse teha annetusi. Kuid enne, kui hakkad toetust pakkuma, veendu selle ettevõtte kodulehel, kas tõepoolest ka sama kontonumber ja abipalve nende veebilehel on olemas.

Tasuta lihtsad näpunäited, mis aitavad sul end küberturvaliselt hoida

Nüüd, kui me kõik käime sagedamini sotsiaalmeedias, teeme videovestlusi ja ostleme veebis, on internetis turvalisuse tagamine olulisem kui kunagi varem. Siin on mõned lihtsad (ja täiesti tasuta) nipid, mida saad praegu oma küberohutuse parandamiseks teha.

  • Kontrolli privaatsusseadeid igas rakenduses, seadmes ja platvormis – kui palju sa infot välja annad? Näiteks kas jagad oma asukohateavet või WiFit?
  • Kasuta alati kaheastmelist autentimist! Loe sellest pikemalt näiteks Tartu Ülikooli lehelt.
  • Hoia oma isiklik teave – paroolid, kodune aadress, panga andmed jne – privaatselt. Ära mitte kunagi avalda neid meili ega sotsiaalmeedia sõnumirakenduste teel!
  • Installi alati värskendused! Tarkvara- ja rakenduste värskendused võivad tunduda tülikad, kuid need on sinu esimeseks kaitseliiniks küberohtude vastu. Värskendused tulevad tavaliselt välja, et pakkuda turvalisust kõigi avastatud uute ohtude vastu. Veendu, et kõigisse sinu seadmetesse (sealhulgas mobiiltelefoni!) on installitud uusimad värskendused.
  • Väldi avalikku WiFi-ühendust. Eriti kui sul on vaja kasutada pangakontot või teha oste veebis. Avalik WiFi sobib suurepäraselt videote vaatamiseks või veebisaitide lugemiseks.
  • Mõtle hoolikalt, millist teavet jagad Internetis ja kes seda näevad.
  • Võta vastu ainult nende inimeste sõbrakutseid, keda sa päriselus tunned.

Isegi kui väldid kahtlasi veebisaite ja meilipettusi, on alati võimalus, et viirus võib sinu nutiseadet või arvutit nakatada. Seetõttu peaksid viiruste ja muu pahavara jälgimiseks alati kasutama viirusetõrjetarkvara. Kui laadid kogemata alla viirusega nakatunud faili, võib viirusetõrjeprogramm selle karantiini panna ja turvaliselt kustutada.

Kui sa ei tea aga, millist tarkvara kasutada mobiiltelefoni turvamiseks, on Elisa Netivalvur sulle suureks abiks! See aitab su telefoni hoida alati kõige värskemate turvanõuetega järje peal!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.