Viimase kolme aasta jooksul on Eestis koerte rünnakute ohvriks langenud üle 4700 inimese, nendest noorim alla aasta vanune ja vanim 98-aastane. Ohvrite hulgas on enim 5–14-aastaseid lapsi. Kanal 2 saates “Täistund” jagas oma lugu Kaasiku külas elav Kaie, kes pidi jõhkra rünnaku tagajärjel matma armsa sülekoera Pommy. Miks saavad kurjad koerad vabalt ringi joosta ning inimesi ja lemmikloomi pureda?

Amstaffid murdsid sülekoera otse omaniku käte vahelt

Septembri algul šokeeris avalikkust Laitse külje all Kaasiku külas toimunud koerterünnak, kus kahe amstaffi tõugu koera käest said pureda Kaie ja tema väike pomeranian Pommy. Juhtum leidis aset 2. septembri õhtul enne kella kümmet.

“Väike Pommy oli ilusti rihma otsas. Siis nägin, et autoteed pidi tuleb naisterahvas ühe koeraga,” meenutas Kaie saatuslikku jalutuskäiku “Täistunni” saates. Kui Kaie märkas kaugemalt lähenemas teistki koera, haaras ta Pommy sülle. “Olin juba keeranud selja, kui järsku tundsin, et koerad hüppasid mulle peale.”

Kaie kukkus seepeale käpuli maha ja püüdis kõigest väest väikest Pommyt kaitsta. “Koerad hüppasid põhiliselt kätte ja paiskasid mind kord ühele, kord teisele poole,” rääkis Kaie saates. Amstaffid puresid naise käsi, kuni Pommy kätte said. Kui naine koerakese tagasi sai, oli ta juba surnud.

Amstaffidega jalutanud naine ei suutnud koeri ohjata ja suure karjumise peale tormasid kohale ka naabrid, kes Kaie koerte lõugade vahelt päästsid. “Naabrinaine tuli ja talutas mind koju. Esikust kaugemale ma ei jõudnudki, olin lihtsalt niivõrd šokis. Mul oli see koerakene süles ja istusin seal maas,” meenutas Kaie.

Kaie tütar hakkas just 11 kuu vanust poega magama panema, kui ema üleni verisena ja šokiseisundis esikusse talutati. Tütar võttis hukkunud koerakese ema käte vahelt ära ning kutsus kohale kiirabi ja politsei. Naisele oli vaja käe kokkulappimiseks teha 16 õmblust. “See trauma oli päris korralik, seda ei unusta vist elu lõpuni,” sõnas Kaie. Eluaeg medõena töötanud naine ei suutnud mitu nädalat kõrvalise abita kodus toimetada ning tema parem käsi on tugevasti kahjustatud.

Pere armas seltsiline Pommy puhkab nüüd viimset und tagaaias hortensiate all. Kaie pole siiani politseist tagasisidet saanud, kas amstaffi omanikele ka karistus määratakse. Naise teada on tegemist naabruskonnas elava perekonnaga, kellel on majapidamises suisa neli amstaffi, kes külaelanike sõnul sageli aiast välja pääsevad ja inimesi hirmutavad. Kaie sõnul on tegemist Kaasiku külas kurikuulsa perekonnaga, kes häirib kogu ümbruskonda ka kõva ja lärmaka pidutsemisega, mille käigus koerad sageli lahti pääsevad. “Naabrinaine just ütles, et nad tahtsid ka endale koera muretseda, aga ei julge. Väike tütar läheb jalutama koeraga, kunagi ei tea, mis juhtuda võib,” rääkis Kaie.

Kaiele kallale karanud amstaffid ehk Ameerika Staffordshire terjeri tõugu koerad on mitmel pool maailmas, näiteks Taanis, Norras, Küprosel, Suurbritannias, Austraalias ja Tais keelatud, kuna nendega seoses on maailmas enim inimeste surmaga lõppenud rünnakuid. Ka aasta tagasi Eestit šokeerinud juhtumis, kus perekoer tappis kodus nelja-aastase lapse, oli tegu amstaffi tõugu koeraga.

Politsei võib olla teadlik, aga see ei tähenda, et keegi appi tuleks

Politseikapten Enely Estaali sõnul saab sellise juhtumi korral, kus hukkub lemmikloom, karistada varalise kahju tekitamise eest rahatrahviga kuni 800 eurot. “Millist looma ja kes pidada võib, ei kuulu politsei pädevusse. Ka see ei ole lahendus, kui loomapidamise võimalus inimeselt ära võetakse – keegi ei takista looma kuskilt võtta. See on natuke nagu surnud ring,” sõnas Estaal “Täistunni” saates.

Kõige õõvastavam näide sellest, mis juhtub siis, kui külaelanike muret vabalt ringi jooksvate koerte osas tõsiselt ei võeta, on aasta tagasi avalikkust šokeerinud koerterünnak, milles noor naine Sandra Sinimets vaevu eluga pääses. Kaks naabrikoera lohistasid Sandrat 20 meetrit tema enda koduõuel, sõid ära suure osa tema juustega kaetud peanahast ning ühe kõrva. Lisaks oli naise kogu keha puremise jälgi täis. “Nad olid mul kahekesi küljes, mõlemad aina kiskusid mind erinevatelt pooltelt,” on Sandra juhtunut meenutanud. “Ühel hetkel tundsin, et mul läks peast midagi. Siis ma vaatasin selja taha ühe koera poole ja nägin tema hammaste vahel enda juukseid ja peanahka.”

Enne rünnakut oli Sandra aastaid püüdnud abi saada vallast ja politseist, et naabrid kurjade koerte aiast pidevalt välja pääsemise eest vastutusele võetaks. Sandra advokaadi Olavi-Jüri Luige sõnul oli probleem naaberkinnistu omanikega kestnud aastaid. “Koerad käisid ja ründasid – Sandra perekonna koeri, inimesi. Nii politsei kui kohalik omavalitsus olid teadlikud, aga keegi appi ei tulnud,” rääkis Luik saates. Praeguseks on Sandra rünnaku asjus käimas kriminaalmenetlus.

Puudulik seadus jätab inimesed täielikult kaitseta

Politseist öeldakse, et nemad saavad sekkuda alles siis, kui rünnak on juba toimunud. Vabalt ringi jooksvate koertega peaks tegelema kohalik omavalitsus. Kui aga vaadata koerterünnakute statistikat, siis selgelt sellega ei tegeleta.

“Meie õiguses on täna teatud lüngad, mis puudutavad just ohu ennetamist,” ütles rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp “Täistunnile”. Tema sõnul saavad küll vald või küla kehtestada eeskirjad, kuidas koeri pidada, aga kui koeraomanik nende peale vilistab, ei saa teda karistada, kui koer pole veel otseselt kedagi rünnanud. “See tähendab, et omavalitsus saab küll juhtida loomaomaniku tähelepanu sellele, aga tal ei ole võimalik määrata näiteks rahalist sanktsiooni,” selgitas Kulp saates.

Tegemist on olukorraga, kus puuduliku seaduse tõttu on inimesed jäetud täielikult kaitseta. Tänaseks on probleemi teadvustanud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes nõudis 2023. aasta alguses, et seaduslik korralagedus tuleb viivitamatult korda teha, sest kaalul on inimeste elu ja tervis. “Praegu vaieldakse selle üle, kas on võimalik siis midagi teha, kui ei ole õnnetust veel juhtunud, aga kuri koer on näiteks koolist tulevat last niimoodi hirmutanud, et ta ei julgegi enam koolibussi pealt maha tulla,” ütles Madise.

Õiguskantsleri sõnul on seadus selles küsimuses kirjutatud nii segaseks, et ta mõistab osaliselt kohalikke ametnikke, kes ei julge selle alusel ettekirjutust teha. “Sellepärast kirjutasime valitsusele palvega lisada võimalikult kiiresti kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse selge säte, kes mida tegema peab, kes mida teha ei tohi, ning kui inimene seda korda rikub, mis siis juhtub,” rääkis Madise.

Õiguskantsleri hinnangul pole muudatuses midagi keerulist – lisada tuleb üks või kaks selget lauset ja ongi probleem lahendatud. “Ma ei saa aru, miks pole kümne kuu jooksul seda eelnõu ikka veel riigikogule esitatud,” kritiseeris Madise saates ning lisas, et kui muudatus pikemalt venib, kaalutakse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist. Hetkeseisuga pole seadusemuudatust oodata varem kui järgmise aasta kevadel.

Teiste teemadena saates püüdis Neeme Raud tõestada, et Eesti esiajalugu pole üldse nii masendav kui kooliajast ehk meelde on jäänud ja peaksime oma esivanemate üle tõelist uhkust tundma. Eeva Esse-Sõõrumaa viis vaatajad aga värvilisele rännakule efektse ja pöörase mööblivalmistamise maailma, mis kõiki rõõmsamaks ja isegi nooremaks muudab. Vaata saadet SIIT!

Eesti filmi- ja teleauhindadel parima päevakajasaate tiitliga pärjatud Kanal 2 “Täistund” jahib kõike seda, mis siin maailmas on huvitavat, võluvat, intrigeerivat, ootamatut, ärevat, tõsiseltvõetavat või segadusttekitavat. Erinevaid teemasid lahkavad tippajakirjanikud Neeme Raud, Elo Mõttus-Leppik, Eeva Esse, Madis Kimmel, Raul Ranne ja Sander Punamäe. “Täistund” on Kanal 2s teisipäeviti kell 20.30.