Levinud on arusaam, et norskamine on küll tüütu, kuid suhteliselt süütu probleem. Tegelikult võib norskamine olla korralik tervisehävitaja, mis halvemal juhul võib lõppeda infarkti või insuldiga. Kanal 2 saatest “Täistund” selgus, et norskamisest tulenev hingamishäire on üllatavalt paljudel.
Kanal 2 uudistesaate “Reporter” endine saatejuht, mootorrattareiside fänn, poliitik ja Voose külaseltsi hing Tanel Talve teab, kui halbade tagajärgedeni võib viia tähelepanuta jäetav norskamine. 47-aastasena on mees üle elanud südameoperatsiooni ja insuldi, mis on pannud teda tõsiselt oma norskamisele tähelepanu pöörama.
“Asi pole ainult norskamises – kui sa norskad, on kõik veel enam-vähem hästi, sest siis käib õhk mingil määral läbi. Mulle öeldi, et ma ei hinga öösiti,” meenutas Talve “Täistunnis”, kuidas 20-ndates eluaastates probleemile jälile sai. “Kui ärkasin üles, ei saanud ka kohe hinge lahti. Istusin voodi ääre peal ja üritasin hinge uuesti lahti saada. See on selline tunne, nagu keegi hoiaks kõrist kinni ega laseks lahti.”
Sama probleemiga on kimpus stand-up-komöödiaga tegelev Mattias Naan, kes on enda mäletamist mööda terve elu norsanud. “Juba ajal, kui vennaga tuba jagasin, viskas ta mind mõnel ööl padjaga,” meenutas Naan. Arsti juurde läks koomik umbes 28-aastaselt. “Läksin ainult sellepärast, et segasin teisi. Mul ei olnud unega mingeid probleeme, magasin kaheksa tundi,” ütles ta.
Erinevalt Talvest ei tajunud Naan ise magades kordagi, et ta ei hinga, mis muudab selle probleemi eriti salakavalaks. Koomik sai alles unearstilt teada, et ta hingamistee vajub magades kokku ning hingamisse tekivad pausid – Naani sõnul keskeltläbi 50 korda unetunni jooksul.
See on müüt, et norskamine tähendab head ja sügavat und
Nina-kurgu-kõrvaarst ja unearst Heisl Vaher lükkas saates ümber müüdi, et norskamine peegeldab head ja sügavat und. Tegelikult näitab norskamine, et hingamistee on liigselt lõdvestunud. Norskamise ignoreerimine aga ainult süvendab probleemi.
“Kui tekib hingamistee selline lõdvestumine, et hingamistee langeb une ajal kinni, ei saa keha piisavalt hapnikku,” selgitas Vaher. Seda nimetatakse uneapnoeks.
Unearsti sõnul pole norskamine ja uneapnoe sugugi ainult vanemate inimeste probleem. Arsti poole pöörduvad enim kolme-, nelja- ja viiekümnendates eluaastates inimesed ning see probleem on üllatavalt paljudel.
“Uneapnoe esinemissagedus on täiskasvanud elanikkonnas keskeltläbi 20–30 protsenti. Igal kolmandal inimesel võib olla mingis raskusastmes uneaegne hingamishäire,” sõnas Vaher. Tähele tuleb panna, et uneapnoe võib kulgeda ka ilma norskamiseta ja seda eriti naistel.
Reeglina ei lase kesknärvisüsteem uneapnoega haigel minna sügava une faasi. See tähendab, et inimene on kogu öö pindmises unes. “Päevasel ajal on inimene unine, väsinud ja pahur, teeb mikrouinakuid ning võib autoroolis magama jääda,” hoiatas unearst.
Kuidas ära tunda, kas tegemist on uneapnoe või lihtsalt norskamisega? Unearsti sõnul tuleks tähelepanu pöörata, kas tekib öiseid hingamispause. “Kui magaja noriseb ja norskab ning siis tekib korraga paus, on see üks ohumärkidest. Kui norskamine on tõesti ülitugev ja väga häiriv, võib ka selle taga olla uneapnoe,” selgitas Vaher.
Kui haigus jääb tähelepanuta ning keha saab hapnikku ööst öösse ja aastast aastasse oluliselt vähem kui peaks, annab ühel hetkel tervis paratamatult järele. “Kaua aega ravimata uneapnoega käib tihtipeale kaasas kõrgenenud vererõhk ja erinevad südameprobleemid. Uneapnoe võib olla üheks riskiteguriks ka insuldile ja infarktile,” tõi unearst hoiatavaid näiteid. Ka Talvet tabas 40-aastaselt mikroinsult ning talle on tehtud südameoperatsioon. Põhjuseks peab ta just pikalt ravimata uneapnoed.
Nii Talve kui Naan panevad juba aastaid igal õhtul enne magamaminekut endale pähe maskiga aparaadi, et öö normaalselt mööda saata. Talve sõnul pääseb tänu aparaadile ka tülikast norskamisest.
Haigusest võib jagu saada suulihaste trenniga?
Selle aasta sügisest osaleb Eesti rahvusvahelises uneuuringus, mille käigus uuritakse, kas norskamise ja uneapnoega maadlevaid inimesi aitaks probleemist üle saada suu sisemiste lihaste treenimine. Sellist võimalust pakub Eestis käivitunud uneuuring Sleep Revolution, kuhu veel praegugi otsitakse sobivaid uuringus osalejaid.
“Inimesed on harjunud tegema jõusaalis trenni – kuidas treenida biitsepseid, kõhulihaseid, jalgu. Meie treenime huuli, keelt ja pehmet suulage, et keel seisaks magamise ajal õiges asendis ega vajuks taha vastu pehmet suulage, mille tulemusel tekib algul norskamise heli, või kui keel vajub kaugemale kurku ja jääbki sinna, tekib hingamistakistus,” selgitas logopeed ja hääleterapeut Andres Köster “Täistunnis”, mida uuring endast kujutab.
Uuringusse pääseb perearsti saatekirjaga või siis pöörduda kohe unearsti poole.
Eesti filmi- ja teleauhindadel parima päevakajasaate tiitliga pärjatud Kanal 2 “Täistund” jahib kõike seda, mis siin maailmas on huvitavat, võluvat, intrigeerivat, ootamatut, ärevat, tõsiseltvõetavat või segadusttekitavat. Erinevaid teemasid lahkavad tippajakirjanikud Neeme Raud, Elo Mõttus-Leppik, Eeva Esse, Madis Kimmel, Raul Ranne ja Sander Punamäe. “Täistund” on Kanal 2s teisipäeviti kell 20.30.
