“Need tankid saavad Eesti maastikul väga hästi hakkama,” kommenteeris soomusvägede asjatundja kolonelleitnant Veiko-Vello Palm peatselt Eestisse jõudvaid brittide ja prantslaste tanke.
“Mina igipõlise tankistina ütlen, et tankile mittesobivat maastiku ei olegi. Loomulikult seab Eesti maastik omad väljakutsed – ilmselgelt on soomusüksustega kergem manööverdada suurtel lahtistel maa-aladel, kus on vähe vaatlust takistavaid objekte nagu meie mets,” selgitas Palm. Maastikuga peab rohkem arvestama, aga see ongi normaalne, täpselt sama palju segab maastik Eesti jalaväelast – ka neile ei meeldi vööni soos olla, aga saavad hakkama!“
Kolonelleitnant Veiko-Vello Palm on 1. jalaväebrigaadi ülem ja just tema alluvuses hakkavad brittide ja prantslaste tankid Eestis tegutsema.
Moodsaima tehnikaga Lääne tankid
“Need mõlemad on moodsaimad Lääne tankid. Kui minna detailidesse, leiab palju erinevusi – näiteks mis firma töö on ühe või teise tanki soojussihikud. Aga omadustelt on nad väga sarnased. Näiteks on neil ühesuguse kaliibriga kahur, mis kasutab praktiliselt sama laskemoona. Loomulikult on britid ja prantslased arendanud enda moona, aga need on ristkasutatavad,” rääkis Palm.
“Tänapäeva tanki põhiline arendustöö on tulejõu suurendamise nimel. Ja see ei käi ainult läbi suurema kahuri või laskemoona vaid näiteks ülema ja sihturi omavahelise hea koostöö soodustamise. Neil tankidel on hunter-killer omadus, mis tähendab, et nii sihturil kui ka ülemal on oma iseseisev soojuskaamera. See laseb lahinguvälja paremini kontrollida ning rohkem sihtmärke jälgida,” tõi Palm välja.
Ka Eesti ajateenijad puutuvad tankidega kokku
See, palju Eesti ajateenijad nende tankidega kokku puutuvad, oleneb sellest, kuskohas nad aega teenivad. “Kui tulla aega teenima Tapale, kus on ka meie liitlased siis ilmselgelt näevad nad seda varustust rohkem. Teised 1. jalaväebrigaadi sõdurid Jõhvis ja Paldiskis kohtuvad liitlastega kindlasti demonstratsioonide ja õppuste ajal,” ütles Palm.
Kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi peetakse inimeseks, kellelt küsida, kui tahta midagi teada tankidest. Ta on õppinud muuhulgas Soomes, kus sai soomusvägede eriala ohvitseriks, oma neljaaastasest kadetikoolist pool veetis ta soomuskoolis, kus õppis väga lähedalt tundma sellel ajal relvastuse olnud tanki T-72. “Tankid on mind nii enne kui pärast soomuskooli huvitanud. Kui Eesti on kaalunud erineva tehnika ostmist, siis olen olnud spetsialistide komisjonis. See on andnud võimaluse võrrelda erinevate riikide tehnikat ning seda käega katsuda,” tõdeb Palm.
Küsimusele, kumba tanki ta isiklikult eelistab, vastab kolonelleitnant diplomaatiliselt. “Nende kahe vahel ma küll eelistust ei oma. Võib-olla minu prantsuse keele mitte oskamise tõttu valiksin Challengeri, sest seal on nupud inglise keeles. Aga sisuliselt nende kahe vahel ei saa öelda, et üks oleks parem kui teine,” tõdes Palm.
Foto: EKV
