Eesti õhutõrjujad harjutasid eile Lääne-Virumaa rannikul õhusihtmärkide laskmist ja seda tehti esimest korda Mistrali süsteemist moodsa M3 raketiga. Tegu on Prantsusmaal toodetud relvasüsteemi kolmanda põlvkonna raketiga, mida lasti esimese välisriigina Eestis.
Kui Eesti kümme aastat tagasi sõlmis lepingu Mistral õhutõrjesüsteemi hankimiseks, oli see miljardi kroonine hange toona Eesti ajaloo suurim. Toona käisid Mistraliga kaasas vanemad M2 raketid.
Uus M3 laskemoon on tehniliselt arenenum, sisuliselt hooldusvaba ja pikema elueaga võrreldes vanemat tüüpi rakettidega. Neil on uue põlvkonna sihitusandur, mis võimaldab lukustada kaugemal lendavatele ja väiksematele sihtmärkidele. Raketil parem mootor, mis annab sellele suurema kiiruse ja lennuulatuse. Täpsem sihitusandur ning raketi tööd juhtiv elektrooniline aju aga aitavad edukamalt eristada valesihtmärgid õigest. See on vajalik selleks, et raketti ei eksitaks lennuvahendi kaitsemehhanismid.
Laskmisel kiirendab õhutõrjesüsteemi käivitusmootor raketi kiiruseni 40 meetrit sekundis, seejuures lõpetab see põlemise enne, kui rakett torust väljub. 0,4 sekundi pärast on rakett laskjast juba 15 meetri kaugusel ja siis käivitub teine mootor, mis kiirendab raketi rohkem kui kahe helikiiruseni.
Kogu Mistrali õhutõrjesüsteem töötab lase-ja-unusta põhimõttel ja seda saab paigaldada erinevatele sõidukitele, laevadele, helikopteritele või maapinnale. Lühimaa raketitõrjesüsteem on kasutatav kuni kuue kilomeetri kaugusel olevate sihtmärkideni.
Kaitseväe relvastusse jõudsid raketid 2015. aasta lõpus, kui Prantsusmaa tarnis seda esimese välisriigina just Eestile. “Tänavused laskmised tegi eriliseks see, et õhutõrjepataljon lasi esimese üksusena Mistrali kolmanda põlvkonna raketti, mida seni on katsetanud vaid tootja,” ütles õhutõrjepataljon ülem kolonelleitnant Priit Pikner.
Koostöö belglastega
Eesti õhutõrjujate laskeharjutus toimus koos Belgia kaitseväelastega. Kui belglased on juba mitmendat aastat lennutanud mudellennukeid, mis imiteerivad vastase õhuvahendeid ja mida kasutatakse sihtmärkidena, siis tänavu osalesid belglased esimest korda ka enda relvade ja rakettidega.
Kokku tulistasid Belgia õhutõrjujad kümme raketti ning eestlased kolm. “Ka meie sõbrad Belgiast jäid nii lasketingimuste kui kogu vastuvõtuga väga rahule, mis näitab meie relvajõudude vahelise koostöö kõrget taset,” ütles Pikner.
Laskjatena tegutsesid harjutusel õhutõrjepataljoni tegevväelased, kellele reaalne laskekogemus raketisüsteemist Mistral on oluline osa täiendväljaõppest. Lahinglaskmistele eelnevalt olid laskjad läbinud põhjaliku relvaõppe ja harjutanud sihtmärkide tabamist simulaatoril.
