Katre Eljas-Taal (Technopolis Group Eesti juhataja), Anne Veerpalu (NJORD Advokaadibüroo partner, Tartu Ülikooli infotehnoloogia õiguse doktorant ja IT-õiguse magistriprogrammi õppejõud), Ivo Lõhmus (Guardtime AS, avaliku sektori programmijuht), Jari Romanainen (Technopolis Group poliitikanõunik, Soome innovatsiooniagentuuri Tekes endine nõunik) ja Allan Allik kirjutavad lahti plokiahela tähtsuse ja rakendused eri valdkondades.

Mis on blockchain?

Tänapäeval kasutusel olevad panga või avaliku sektori andmete kogumise ja haldamise süsteemid on tsentraliseeritud ehk eksisteerib keegi (pank, ametiasutus), kes kontrollib kogu süsteemi (andmed, kirjed, tehingud jne). Samuti on praegused süsteemid n-ö black-box-süsteemid, kus kõik andmed ja tehingud ei pruugi olla süsteemi kõikidele osapooltele nähtavad (näiteks e-tervise andmebaasist on patsiendile nähtav ainult väike osa). Blockchaintehnoloogia võimaldab selle andmebaasi muuta detsentraliseerituks, suurendades iga osapoole vastutust andmete õigsuse ja tehingute tõenduspõhisuse eest, kuid tõstes sellega ka süsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust (2). Teiste sõnadega on blockchain ehk plokiahel tehingute hajutatud (ehk detsentraliseeritud) andmebaas.

Kui tänaste andmebaaside puhul eksisteerib keegi, kes andmebaasi haldab, siis kuidas tõendada, et blockchain-tehnoloogial põhinevates andmebaasides tehtud tehingud on legitiimsed, kui seal puudub vahendaja? Blockchain lahendab selle olukorra, kopeerides kõik tehingud iga osapoole ‘plokis’. Iga osapool saab tehinguid lisada, kuid tehingud muutuvad legitiimseks alles siis, kui kõik osapooled neid aktsepteerivad. Plokid on järjestikku krüptograafiliselt “kokku aheldatud” ja juba aktsepteeritud plokke ei ole võimalik muuta. Nii on välistatud ka võimalus, et mõni andmebaasi osapool ‘omavolitseks’ ja tehinguid omavoliliselt muudaks või tühistaks. Seega on blockchaini peamiseks omaduseks detsentraliseeritud usaldus – selle tehnoloogia abil saab ilma vahendajate/autoriteetideta usaldusväärseid teenuseid luua. Näiteks, kui süsteemile on öeldud, et kinnisvara müügis osalevad müüja, ostja, notar ja pank, siis muutub tehing andmebaasis legitiimseks alles siis, kui kõik osapooled on kinnitanud, et kõik andmed on õiged ja nad on tehinguga nõus. Täna kontrollib osapoolte autentsust ja tehingute õigsust andmebaasi haldaja (pank või ametiasutus), blockhain-tehnoloogiat kasutavas andmebaasis toimub see kontroll automaatselt.

Blockchaini kasutusvaldkonnad

Blockchaini kasutusvõimalused on väga mitmekülgsed. Levinuimateks võib pidada krüptoraha ja küberturvalisuse tagamise lahendusi. Tänu vahemehe ärajäämisele võimaldab antud tehnoloogia paljusid protsesse kiirendada, lihtsustada ning odavamaks muuta. Madalamast hinnast ja suuremast läbipaistvusest ning kiirusest tulenevalt uuritakse ja arendatakse blockchainide kasutamist finants-, pangandus- ja kindlustusvaldkonnas ning intellektuaalse omandi kaitsel ja avalike teenuste pakkumisel. Blockchaini võimalusi nähakse eelkõige seal, kus esineb vajadus tõestada dokumentide ja andmete autentsust.

Finantsrakendused/krüptoraha

Finants- ja pangandussektori jaoks võib blockchaini kasutuselevõtmine tähendada finantsteenuste ulatusliku automatiseerimise võimalust (3, 4, 5). Esimeseks ja kuulsaimaks rahvusvaheliseks blockchaini kasutajaks on krüptoraha Bitcoin (tänaseks sugugi mitte ainuke krüptoraha). Krüptoraha on virtuaalne raha, mis kasutab turvalisuse tagamiseks krüptograafiat. Krüptoraha ei ole välja antud ühegi panga poolt, teda ei ole trükitud ega kellegi poolt kontrollitud. Kui klassikalise panganduse puhul usaldavad tehingu osapooled kolmandat osapoolt, kelleks on tavaliselt pank või valuutavahetuspunkt, siis krüptoraha vahetatakse hajutatud süsteemis, kusjuures üldjuhul jäävad kasutajad anonüümseks. Krüptorahaga tehtavad tehingud on väga odavad (kuni 10 eurosenti) ja pakuvad ajatembeldatud* kinnitust (ehk tõenduspõhisust).

Samas ei kinnita ükski allikas, et krüptoraha lähitulevikus tavapanganduse üle võtaks ja seda peamiselt kolmel põhjusel:

1. Süsteemi anonüümsus (võimaldab muuhulgas rahastada kuritegevust).
2. Suur väärtuse kõikumine. Tänapäeval alluvad kõik krüptorahad väga laialdasele spekulatsioonile ning nende väärtus kõigub igapäevaselt tugevasti.
3. Tehnilised piirangud: protsess on aeglane, piiratud skaleeruvusega ja energiamahukas.

Suurt teadmatust valmistab see, milliseks kujuneb krüptovaluutade olukord tulevikus. Peamised eksperdid ei näe siiski ohtu keskpankadele, kuna keskpangad tavaliselt ülekande- ja teenustasude pealt märkimisväärselt ei teeni. Paljud keskpangad näevad blockchaini pigem kui tehnoloogilist lahendust (mitte kui krüptoraha), mille abil suurendada nii klientide ligipääsu teenustele ja kui ka andmete korrektsust ja läbipaistvust.(4). Hajutatud süsteemis, mis on sõltumatu pankade vahendusest, on võimalik langetada finantsteenuste hinda ja kiirendada standardteenuste pakkumist (5).

Intellektuaalse omandi kaitse

Blockchain-tehnoloogial baseeruv andmebaas võimaldab turvalisemalt ja kiiremini fikseerida patendi olemasolu, mis tagab intellektuaalse omandi kaitse. Ühelt poolt pakub blockchain võimalust säilitada patenti originaalkujul, väljavaateta seda pahatahtlikult muuta ning kaitstes selle sisu. Patendi sisu kaitsmine muutub üha olulisemaks, kuna maailmas on sagenenud juhtumid, kus patendi kohta saadaolevat teavet kasutatakse ära selleks, et tuua toode turule enne, kui selle leiutaja seda teha suudab (2).

Automatiseeritud protsessid ehk nutilepingud

Üheks peamiseks blockchain-tehnoloogia majanduslikuks rakenduseks peetakse nutilepingut. Nutilepingu keskseks ideeks on arvutikoodipõhised tehingud. Blockchain pakub alustehnoloogiat, seadmaks tehingule kriteeriumid, millisel juhul ta automaatselt ja ilma täiendava autoriseeringuta ellu viiakse. Nii näiteks võib nutileping toodete tarnimisel iseseisvalt makseid korraldada ning samuti tarneahela toimimist organiseerida, esitades uusi tellimusi ning edastades automaatselt infot tarneahela osapooltele (6).

Avalikud teenused

Avalike teenuste puhul võib kasutusvaldkonnad jagada peamiselt kaheks: läbipaistvuse/küberturvalisuse tõstmine ja protsesside automatiseerimine. Blockchain-tehnoloogia võimaldab oluliselt suurendada avalike teenuste küberturvalisust, läbipaistvust ja auditeeritavust. Blockchaini salvestatud infot ei ole tagantjärele võimalik muuta ja seda saab sõltumatult kontrollida. Oluline on ära märkida, et sel eesmärgil ei pea blockchaini salvestama tegelikke andmeid, vaid piisab nende sõrmejäljest ehk krüptograafilisest räsist. See võimaldab kontrollida, et andmeid ei ole juhuslikult või pahatahtlikult muudetud ning samuti veenduda, et logifailid andmete kasutamisest oleksid tõesed ja muutmatud. Üks tuntumaid blokchaini kasutajaid avalikus sektoris on Eesti riik, kes kasutab blockchain-tehnoloogiat erinevate registrite ja süsteemide terviklikkuse tagamiseks (10).

Teisalt võimaldaks blockchain-tehnoloogial põhinevad süsteemid regulaarseid väljamakseid riigikassast (toetused, lepingulised väljamaksed jms) potentsiaalselt optimeerida ning nende legitiimsust kontrollida. Suurbritannias katsetatakse blockchaini-põhist sotsiaaltoetuste maksmise süsteemi. Toetuse saaja nõusolekul saab ta toetuse kätte mobiilimaksena ja saab seda ka kulutada mobiilimaksetena. Programmi eesmärk on aidata inimestel nende toetussummat hallata, luua efektiivsem sotsiaalsüsteem, vältida pettusi ning tekitada usalduslikum vahekord riigi ja kodaniku vahel. Samuti kaalutakse Suurbritannias suurema läbipaistvuse tagamise nimel pidada kõikide riiklike kulutuste üle arvet blockchaini abil (2). See võimaldaks oluliselt lihtsustada nii riigi arvepidamist kui ka auditeerimist. Lisaks laseksid nutilepingud riiklikke projektitoetusi välja maksta nii, et nende kulutamine on võimalik ainult konkreetselt kokku lepitud tingimustel.(6).

Samuti nähakse blockchain-tehnoloogia kasutamise potentsiaali e-hääletamise läbiviimisel. Kui täna salvestatakse, loetakse, kontrollitakse ja hallatakse hääletamisel antud hääli tsentraalselt, siis blockchain-tehnoloogia võimaldaks igal hääle andjal teha seda ise, lubades enda poolt antud hääle salvestada. Iga süsteemi osapool näeks, kui keegi üritaks tema tehingut muuta või kustutada, sest tema logi oleks erinev teiste osapoolte logidest. Antud juhul jääks ära häälte kontrollimine ja lugemine andmebaasi haldaja poolt, kuna seda teeb süsteem automaatselt. Üheks blockchain-tehnoloogial põhineva e-hääletussüsteemi eeliseks peetakse võimalust tuua kodanikukohustuse täitmine kodanikule lähemale (luues n-ö alt üles kodanikuühiskonda), pakkudes suhteliselt odavat ja lihtsat häälte kogumise süsteemi. Samas on esitatud ka vastuväiteid, kuna süsteem võimaldab jääda anonüümseks ning tehnoloogiliselt on hääletussüsteemile ligipääsemine liiga keeruline (2).

Lisaks Eestile on blockchaini rakendamisel avaliku sektori hüvanguks saavutatud edu neis riikides, kus puuduvad varasemad tsentraliseeritud põhiregistrid. Näiteks kasutatakse Ghanas, Keenias ja Nigeerias blockchain-tehnoloogiat maakatastri digitaliseerimisel. Sellega asendatakse ebausaldusväärsed või olematud avalikud maaregistrid ning võimaldatakse omandiõiguse kaitse detsentraliseerimist ja demokratiseerimist. Sarnaselt on ka Honduras ning Gruusia võtnud kasutusele blockchain-tehnoloogia, et oma maaregistreid paremini pettuste eest kaitsta (1). Rootsi testib blockchain-tehnoloogial põhineva kinnisvaraandmebaasi loomist, võimaldamaks tehingu osapooltel (pank, riik, vahendaja, ostja ja müüja) kontrollida tehingu käiku, muutes kogu tehingu protsessi läbipaistvamaks ja hoides samal ajal kokku nii aega kui ka raha (2). Poliitikavaldkonnas on antud tehnoloogia kasutusel Taanis erakonnasiseste valimiste läbiviimisel.

Võimalused ja väljakutsed

Võimalused:

• Blockchain-tehnoloogia võimaldab tõsta usaldust e-teenuste vastu, pakkudes sõltumatut auditeerimist.
• Blockchain-tehnoloogia võimaldab kiirendada, detsentraliseerida, automatiseerida ja standardiseerida andmepõhiseid protsesse nii avalikus kui ka erasektoris. See võib põhjalikult muuta varade ülekandmise ja arvepidamise viise, avaldades mõju nii era- kui ka avalikule sektorile.
• Eestil on võimalus blockchainiga seotud teadmisi ja teenuseid eksportida (näiteks rahvusvaheliste finantsteenuste või andmekaitse valdkonnas). Eesti oma kogemuste, digiühiskonna arengu ja väiksusega on hea blockchain-tehnoloogia kasutamise testplatvorm.

Väljakutsed:

• Krüptorahade puhul puudub seadusandlik ja rahvusvaheliselt kokku lepitud raamistik, mis kaitseks kasutajate anonüümsust ja autori- õigusi ning sätestaks blockchainipõhiste süsteemide kasutamise järelevalve (7).
• Tulenevalt krüptoraha anonüümsusest on rahapesu, illegaalse kaubanduse ja terrorismi rahastamise oht suur (7).
• Puudub üldine usaldus uue tehnoloogia vastu ja kogemus selle kasutamisel. (3).
• Vaja on kindlaks teha, mil määral riiklik regulatiivne sekkumine on vajalik, et tõkestada pahatahtlikku kasutust. (5).
• Vähenev tööjõuvajadus sektorites, mida blockchaini innovatsioon puudutab (esmajoones kindlustus, pangandus ja kinnisvara) ning suurenev IKT-sektori tähtsus.

Nagu näha, on enamik väljakutseid seotud krüptorahadega, mis on vaid üks blockchaini kasutusvaldkondi. Väga oluline on seda eristada, vältimaks näiteks olukorda, kus krüptoraha kontrollimiseks reguleeritakse ja piiratakse kogu tehnoloogiat, takistades muude valdkondade innovatsiooni ja teenuste arengut.

Blockchainiga seotud võimalused on asjatundjatele küll teada, kuid tänapäeval veel suuresti kasutamata. Üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et olemasolevate andmebaaside üleviimine blockchain-tehnoloogiale on aja- ja ressursimahukas töö, mida keegi niisama ette võtta ei soovi. Seega on blockchain-tehnoloogial põhinevaid andmebaase lihtsam luua seal, kus tsentraliseeritud registreid veel ei ole.

Fakt, et blockchaini tehtud sissekannet ei saa tagantjärele muuta ega kustutada, on nii antud tehnoloogia tugevus kui ka nõrkus. Nimelt on olemas oht, et blockchaini andmed võivad kahjustada andmekaitset ja privaatsust, ning seda juhul, kui blockchaini on salvestatud tegelikud andmed, mitte andmete krüptograafiline sõrmejälg. Blockchain ei garanteeri anonüümsust ning mida suuremaks muutub andmete hulk inimeste kohta, seda lihtsamaks muutub ka konkreetsete isikute tuvastamine. Andmete muutumatus takistab “õigust olla unustatud”, mille kohaselt on inimestel õigus teatud tingimustel nõuda enda kohta käivate andmete kustutamist (2).

Mõju Eestile

Eestit peetakse Euroopa üheks arenenuimaks blockchain-tehnoloogia kasutajaks avalike teenuste pakkumisel. Nagu mainitud, on peamiseks eesmärgiks küberturvalisuse ja protsesside läbipaistvuse suurendamine.

Blockchain-tehnoloogiat integreeritakse Eestis üha enam riiklike infosüsteemide baastarkvarasse. Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) võimaldab blockchaintehnoloogia tagada nii andmete, süsteemide ja protsesside terviklikkuse kui ka andmete loomise aja kontrollimise ning tõendamise. RIA vahendab ühe baastaristu alusteenusena nii riigiasutustele kui ka teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele blockchain-tehnoloogiat (5, 10). Alates 2016. aastast on riiklikku andmevahetuskihti X-tee integreeritud andmebaase hakatud järgemööda blockchain-tehnoloogia abil turvama (10). Näiteks kasutatakse e-tervise andmebaasis blockchaini-põhist ajatemebeldust, mis annab süsteemile juurde lisaturvakihi. Samuti toetab blockchain-tehnoloogia X-tee turvalisemaks muutmist.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) jaoks seisneb blockchaini peamine väärtus võimaluses kontrollida regulaarselt ning kiiresti suuri andmehulki ning teha kindlaks, et andmetes ei ole toimunud pahatahtlikke muudatusi. Riiklike registrite töö muutub tänu sellele kiiremaks ja efektiivsemaks; kuna tehingutel puudub vahendaja, siis saab praegu vahendaja rolli täitev RIK oma ressursse mujale suunata ning süsteem kontrollib end ise. Samuti suureneb pettuste avastamise ja andmete tõenduspõhisuse tõenäosus, kus RIK saab info kiiresti vastavatele uurimisorganitele edastada. Sellise lahendusega on RIKi haldusalas turvatud näiteks Kinnistusraamat, Äriregister, Riigi Teataja, Avalikud Teadaanded, Digitoimik jne.

Ideetasandil Eesti oma Estcoini loomine, mis kujutaks endast turvalist krüptoraha võimaldamaks e-residentidel Eesti riiki otse investeerida – eesmärk on tõsta usaldusväärsust ja kaasata investorite hulka ka riik, kusjuures tulu suunataks Eesti arengu hüvanguks (11).

Erasektoris on blockchain-tehnoloogia tuntuimaks arendajaks Eestis AS Guardtime. Guardtime pakub blockchaini-põhiseid lahendusi kaitsetööstuse, telekommunikatsiooni, kindlustuse, tarneahelate haldamise jms vallas. Veel on Eestis blockchaini rakendamist katsetanud LHV Group reaalajas teostatavate rahaülekannete näol ning varade ja nende omanikusuhete registreerimisel (13). Nasdaq OMX gruppi kuuluv AS Eesti Väärtpaberikeskus katsetab ja arendab Eestis aktsionäride koosolekute e-hääletussüsteemi, millega saab aktsionäridele, kes koosolekul viibida ei saa, luua võimaluse osaleda hääletusprotsessis, lisaks ka hääletusprotsessi paremini läbi viia ning tulemusi fikseerida (5, 12). BITNATION** pakub koostöös e-residentsuse programmiga e-residentidele notariteenust (5, 12). Need on mõned näited praegu Eestis toimivatest erasektori algatustest blockchain-tehnoloogia kasutamisel.

Eestil on olemas kõik eeldused viia oma IT taristu üle blockchain-tehnoloogiale – kõrge digitaalmajanduse areng, elanikkonna suur usaldus e-teenuste vastu, riigi e-teenuste arendamise kogemus, olemasolev X-tee andmevahetuskiht, IKT-alased teadmised, väike kogukond ning ID-kaardil põhinev isikutuvastus. Blockchain-tehnoloogia vajab plahvatuslikuks kasvuks head seadusandlikku keskkonda (digitaalne allkiri ei maksa midagi, kui tal ei ole seadusandlikku jõudu) ning turvalist isikutuvastamise süsteemi (tagamaks süsteemi usaldusväärsus) (12). Eestil on võimalus eraldada terad sõkaldest – eristada blockchaintehnoloogiat ja krüptoraha. Hoovad järgmise digirevolutsiooni vallapäästmiseks on riigi kätes – luues soodsa seadusandliku keskkonna, loob riik eeldused digiühiskonna viimiseks järgmisele tasandile.

Viited

1. Réchard et al (2016): European Parliamentary Research Service: Global Trendometer. Essays on medium- and long-term global trends. 
2. Boucher et al. European Parliamentary Research Service (2017): How blockchain technology could change our lives.
3. Gabison (2016): Policy Considerations for the Blockchain Technology Public and Private Applications. European Commission
4. Koeppl & Kronick (2017): Blockchain Technology – What’s in Store for Canada’s Economy and Financial Markets?
5. Rahandusministeerium (2017): Analüüs virtuaalvääringute võimaliku tunnustamise ja kasutamise poliitika väljatöötamiseks
6. Deloitte (2016): CFO Insights. Getting smart about smart contracts
7. Euroopa Parlament (2016): MEPs call for virtual currency watchdog to combat money laundering and terrorism
8. Fraunhofer (2017): Blockchain – Technologien, Forschungsfragen und Anwendungen
9. Kompetenzzentrum Öffentliche IT (2017) Mythos Blockchain – Herausforderung für den Öffentlichen Sektor
10. RIA (2016): E-riik 2018: X-tee vahendab sellest nädalast alusteenusena plokiaheldust
11. Kaspar Korjus (2017) : Estonia could offer ‘estcoins’ to e-residents
12. Kaspar Korjus (2017): Welcome to the blockchain nation: https://medium.com/e-residency-blog/welcome-to-the-blockchain-nation-5d9b46c06fd4
13. http://www.cuber.ee/en_US/

* Ajatembeldus (time-stamping) on blockhain-tehnoloogiaga kaasnev võimalus, kus igale süsteemis tehtud tehingule kinnitatakse kuupäev ja kellaaeg, mida ei saa hiljem muuta.

** Blockchain-tehnoloogiat kasutav ettevõte: http://www.cuber.ee/en_US/