Tänapäeva kiiresti kasvavate linnade puhul on üheks suurimaks probleemiks autostumine. Ühest küljest ei saa autode arv linnaliikluses jääda samas tempos kasvama, sest nii ei mahu me lihtsalt linnadesse enam ära. Teisalt tekitavad autod suurel määral kasvuhoonegaase ning looduse ja elukeskkonna säilitamiseks tuleks nende kasutust vähendada.
Autodest täielikult loobumine pole võimalik ega vajalik, küll aga võiks eesmärgiks seada nende kasutamist oluliselt vähendada. Näiteks on Institute for Sensible Transport kalkulatsiooni järgi võimalik igal inimesel tugevalt vähendada omalt poolt CO2 heitgaaside teket, kasutades 41 protsenti ajast ühistransporti, käies 34 protsenti ajast jala, teha 13 protsenti sõitudest jalgrattaga ning 11 protsenti sõiduautoga.
Suurimad saastajad on sõiduautod
Rääkides saastamisest üldisemalt, siis sektorites nagu energeetika, tööstus ja põllumajandus on heitmete maht tasapisi vähenenud, samal ajal kui transport näitab aga paraku püsivat tõusutrendi. Euroopa Keskkonnaameti andmetel tekitab transpordisektor pea 30 protsenti kõikidest Euroopa Liidu CO2 heitmetest ning sellest omakorda 72 protsenti moodustavad sõiduautod, veokid ja mootorrattad.
Keskkonna heaolu nimel on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada 2050. aastaks CO2 heidet vähemalt 60 protsenti. Kuna transpordisektori suurimateks saastajateks on sõiduautod, põhjustades lausa 60 protsenti kogu transpordisektori tekitatavast heitest, tulekski eelkõige hakata mõtlema, kuidas vähendada sõiduautode kasutust. Üheks lahenduseks ja säästlikuma liiklemise viisiks on ühistransport – bussid, trammid, rongid jm.
Arvudest lähemalt
Erinevad transpordivahendid mõjutavad keskkonda erineval määral. Näiteks kulub lennukiga ühe kilomeetri läbimiseks keskmiselt 285 grammi CO2 reisija kohta, rongiga aga vaid 14 grammi. Bussid kulutavad reisija kohta keskmiselt 68 g CO2 / km, keskmise suurusega auto aga 158 g CO2 / km.
Lisaks on oluline märkida ära, et kui autoga reisib keskmiselt 1-2 inimest korraga, siis bussi või trammi mahub inimesi oluliselt rohkem, mis tähendab, et väiksema energiakuluga liigub sihtkohta korraga ka suurem hulk inimesi. Kui kõik need inimesed liiguks samas suunas individuaalselt, kasutades selleks isiklikku autot, oleks heitgaaside hulk oluliselt suurem.
Ekspertide hinnangul vähendab ühistranspordi kasutamine oluliselt atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Keskmine auto tekitab ühe aastaga 6-9 tonni CO2. Kui üks inimene käib ühe aasta vältel auto asemel ühistranspordiga tööl, tekitab ta 2,4 tonni jagu vähem CO2.
Lisaks loodusele säästab ühistransport ka raha. Meie “Autovaba elu” intervjuus Kirke Williamsoniga tuli välja, et Eestis on võimalik autost loobudes säästa suisa 6000 eurot aastas. Kokkuvõttes sõltub säästetav summa aga auto võimsusest ja muudest teguritest ning võib ulatuda ka kuni 10 000 euroni aastas.
Hea uudis on see, et ühistransport on Eestis vägagi soodne. Tallinlased sõidavad bussi, trammi ja rongiga linna piires tasuta ning lapsed ja pensionärid sõidavad tasuta kogu Eestis.
