Marili Vihmann on sTARTUp Day ametliku kõrvalürituste sarja sTARTUp Talks peakorraldaja. Tema igapäevane väljakutse on ehitada üles bränd, mille katuse all on neli erinevat valdkondlikku üritust – sTARTUp Gaming, Blockchain, UX ja AI. Neist viimane ongi kohe-kohe ukse ees.
Vestlesime Mariliga, millised on ühe ürituste sarja käimalükkamise suurimad väljakutsed, kuidas ta startup-maailma sattus ning mis teda oma töös motiveerib ja inspireerib.
Startup-maailma sattus Marili tänu sTARTUp Day-le, mille esimene peakorraldaja Lauri ta tol ajal tiimi vabatahtlikke juhiks kutsus ning millega ta lisaks programmis tegutsemise viimased kaks aastat ka tegeles. Nüüd on ta võtnud vastu uue väljakutse ning tegutseb lisaks kõrvalürituste sarja juhtimisele ka sTARTUp Day loovjuhina. Paralleelselt sTARTUp Day’ga tegutses Marili ka Tartus asuva kogukonnakeskuse ja ühiskontori sTARTUp HUB managerina. “Minu ülesanneteks oli sTARTUp HUBi kommuuni juhtimine, samuti koostöötamisala haldamine ning inkubatsiooniprogrammi .Cocoon juhtimine. Ja loomulikult ka startup-ettevõtlusega seotud ürituste korraldamine,” räägib Marili.
Kuidas sai sTARTUp Talks alguse? Kas see oli pigem lihtne või keeruline? Millised olid peamised takistused? Aga ka rõõmud ja töövõidud?
Läheb vaja kolm grammi ambitsiooni, kaks grammi naiivsust ja natukene otsustuskindlust, et sTARTUp Talksi korraldada – nii see ka alguse sai. Esimeseks ürituseks sellest sarjast oli sTARTUp Gaming – mäletan oma esimesi mõtteid, et noh, kui raske selle korraldamine ikka saab olla.
Ja siin ma nüüd siis olen. Üks elu raskemaid üritusi seljataga, tunne nagu oleks mängumaailma karmist saunast läbi käinud, aga tehtud ta sai ja väga ägedalt! Seega algus oli lihtne, sest see vajas lihtsalt pealehakkamist. Kõik sellele järgnev on olnud paras kadalipp, kuid samas pole ma ka kunagi elus õppinud nii palju, kui teen seda praegu.
sTARTUp Talksi kontseptsiooni mõte sai alguse UX Tartust (UX disainerite kogukonnaüritus – toim.), mida ma möödunud aasta kevadel korraldasin. Pärast seda üritust sain ma aru, et Tartus võiks rohkem toimuda ägedaid ning natukene suuremaid valdkonnapõhiseid üritusi, mis tugevdaksid Tartu ettevõtlusmaastiku. Tuleb lihtsalt olla julge ja katsetada, millistel teemadel on Tartus turgu ning millistel mitte.
Peamised takistused sTARTUp Talksi korraldamisel tulenevad sellest, et ma korraldan üritusi valdkondades, mille ekspert ma ise ei ole. See on täpselt nii raske nagu see tundub, kuid ma usun, et hea korraldaja peab olenemata valdkonnast suutma kvaliteetset üritust korraldada. Seega tuleb aru saada, mis üldpildis vastavas valdkonnas toimub, kes sind programmiga võiks aidata, millised kontaktid seal liiguvad ja mis võtmes peaks üldse selles valdkonnas üritust korraldama. Sinna peab sisse panema tohutult palju aega ja energiat, et tabada ära valdkonna ootused ning pakkuda omalt poolt midagi, mis panustaks selle valdkonna edasi arengusse.
Kui mulle pärast sTARTUp Gamingut ütles üks osaleja, et üritusel kuuldu ja nähtu muutis tema maailma, siis see ongi see, mille pärast ma iga päev töötan – et inspireerida, muuta inimeste mõttemaailma ning innustada neid suurelt mõtlema ning tegutsema. Kui see kasvõi mingil määral õnnestub, siis on üritus kordaläinud.
Kuidas säilitada motivatsioon ja olla oma tööd tehes õnnelik?
“Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis,” ütles Lennart Meri ja tal on õigus. Need sõnad olid mul juba keskkoolist saati ühikatoa seinale kritseldatud ja ma mõtlen neile siiani, kui asjad keeruliseks ja raskeks muutuvad. Millegipärast ma usun, et mida raskem on mul praegu, seda suurem võimalus on mul tulevikus suuri tegusid teha, mis vajavad korralikku ettevalmistust ja kogemustepagasit.
Seega mil iganes ma tunnen, et raske on ja motivatsiooni enam ei ole, siis mõtlen ma nendele sõnadele, ning kinnitan endale, et väga hea, et raske on, ja nii peabki olema! Pealegi, kui kõik kergelt kätte tuleks, siis oleks elu päris igav. Elu peab olema põnev, täis draamat ja kõiki muid märulifilmi tunnuseid, et adrenaliini toita ja kogeda kõike – nii head kui halba.
Kõigile on tuntud tõde, et “tee seda mida sa armastad ja sa oledki õnnelik”. Minu meelest on seejuures tähtis ära tunda hetk, mil avada end uutele võimalustele ja leida endale uus armastus. Petmine töö mõttes on okei, kui sa teed seda enesearengu nimel. Ma usun, et tööd tehes saab olla õnnelik ainult siis, kui sa näed, et see arendab edasi nii sinu oskusi kui ka sind inimesena.
Millised on kõige suuremad väljakutsed juhiks olemise juures?
- Kriitika talumine ja seejuures mõningatel juhtudel oma vea tunnistamine. See on raske, aga väga vajalik.
- Oskus teha oma visioon ja see, millesse sa ise usud arusaadavaks ka teistele. Kõlab kergemini, kui see tegelikult on.
- Võtta vastu otsuseid ja jääda neile kindlaks. Tihti kahtlen, et kas tehtud otsus oli õige, kuid see pidurdab arengut. Ole enesekindel, tee otsus ja tööta selle pealt edasi.
Mind inspireerib…
Üks tunne. See tunne on täis adrenaliini ja ärevust. Närvilisust, kuid samas enesekindlust. Mõtete teravust ja rahulolu. Ma olen seda tunnet tundnud ma arvan umbes viis korda elus. See tekib siis, kui olen millegi nimel andnud endast 120%, et see toimuda saaks. Ja siis lõpuks on see hetk käes ning sa oled kõige selle segaduse, kuid samas õnnestumise keskel. Seda tunnet on raske kirjeldada, kuid sel hetkel kogu maailma liigub su ümber kui aegluubis. Sa oled väsinud ning kurnatud, kuid see kõik on olnud väärt seda pingutust.
Lisaks mind inspireerib ettevõte Contriber, kus ma töötan ja kes on üks suurimaid sTARTUp ökosüsteemi panustajaid. Samuti on Contriber üks kõige inimkesksemaid ettevõtteid panustades erakordselt palju oma töötajate enesearengusse. Mul on tõsiselt vedanud, et ma just sellesse ettevõttesse sattusin.
Mis sulle tuleviku suhtes elevust tekitab?
ELU ISE.
Ma vahepeal mõtlen, et miks ma näiteks kassina ei sündinud – elu oleks nii lihtne ja ilus. Söön, magan, mängin, keegi kaisutab vahepeal ja korras. Kuid samas, inimene olla koos oma emotsioonide ja eneseavastustega on puhas õnn.
Kuhu mina inimesena jõuan, kelleks ma kujunen ja mida toob elu – see tekitabki elevust, sest keegi ei tea. Ma ka ei tea.
“Hero of the week“ on rubriik, mis kajastab meid ümbritsevate inspireerivate ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste lugusid – nende teekonda ettevõtluseni, edulugusid ja õppetunde ebaõnnestumistest ning sellest, mis neid inspireerib ja motiveerib.
