Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut tähistab 1. septembril 60. aastapäeva. Läbi aastate on mitmeid patente saanud instituudi teadlased tegelenud tööstuselektroonika, test- ja mõõtelahenduste, sealhulgas elektrilise impedantsi ja bioimpedantsi meetodi arendusega ning pooljuhtide alaste uuringutega.Praegu on teadustöö fookuses muuhulgas lairiba- ja 5G sidevõrkude lahendused.
Teadustööle pandi alus juba 1930. aastail
2011. aastast füüsikateadlase ja termoelektri avastaja Thomas Johann Seebecki nime kandva teadus- ja õppetöö alusepanijaks peetakse 1962. aastal elektroonika kateedri juhatajana tööle asunud dotsent Paul Plakki.
Temast ja instituudi ajaloost on instituudi vanemteaduril Olev Märtensil plaanis välja anda pikem väljaanne, kust saab teiste kolleegide mälestustele lisaks teada, et dotsent Plakk tegeles juba üliõpilasena 1930. aastate lõpus mõõteseadmete arendamisega. Esialgu tegeles ta sellega füüsikalise keemia rakendusteks ning 1952. aastal kaitses kandidaaditöö turba niiskuse mõõtmisest.
Need mõõteseadmed on seotud impedantsi (elektriline takistus vahelduvvoolule) mõõtmisega ning neid lahendusi on hiljem edasi arendanud professor Mart Min kolleegidega.
Elektrilise impedantsi ja bioimpedantsi mõõtmisel põhinevaid rakendusi leiab näiteks südamestimulaatoritest või mõõtetehnikast, mille abil saab tuvastada ja uurida vedelikes, lahustes ja gaasides sisalduvaid osakesi ning analüüsida inimese vereringet või tõestada metallmüntide ehtsust.
Oluline valdkond on instituudis olnud pooljuhtide alased uuringud Enn Velmre, Andres Udali ja Toomas Rangi eestvedamisel. Koostöös Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudiga parendati aastal Eestis toodetud jõupooljuhtseadiste parameetreid ning karakteriseeriti loodavaid GaA-s põhinevaid uusi seadiseid. Elektroonika kateedris loodi selleks unikaalne analüütilis-numbriline mudel.
Pooljuhtelektroonikaga tegeletakse edasi kognitroonika teaduslabori uurimisrühmas (professor Yannick Le Moullec jt), kus arendatakse väikesemõõtmeliste tajurite ja täiturite loomise tehnoloogilisi meetodeid ja vahendeid ning traadita sidetehnoloogiate rakendusi.
Elektroonika ja sideta ei saa teha rohe- ja digigpööret
Elektroonikainstituudi direktor Laur Lemendiku hinnangul ei saa juubelit tähistava instituudi tähtsust ülehinnata. “Mõistame oma vastutust ühiskonna ees, sest ilma elektroonika ja sideta ei ole võimalik ellu viia ei rohe- ega digipööret ja usume, et koostöös kolleegide ja tudengitega saame anda olulise panuse,” ütles Lemendik.
Praegu on instituut saavutanud edu ja tuntust 5G mobiilside lahenduste uurimisel ja arendamisel, mille hulgas on Euroopa Horisondi programmi suurprojekt 5G Routes, kus professor Muhammad Mahtab Alami juhtimisel uuritakse erinevaid transpordiliike. Intelligentsed transpordisüsteemid (sh Iseauto, tark tee jne) ei ole teostatavad ilma usaldusväärsete 5G mobiilsideteenusteta, aga selleks, et täpsustada nõudeid taristule, ongi vaja läbi viia põhjalikke uuringuid ja teste.
Käesoleval aastal alanud ning mitmeid tööstus- ja akadeemilisi osapooli kaasav teadus- ja arendusprojekt 5G Timber eesmärk on aga vähendada puidu-, täpsemalt puitmajatööstuses tekkivaid jäätmeid ning optimeerida tootmisprotsesse nii puitmajatööstuses kui ka saetööstuses. Lähiajal hakkab instituudi teadustöö fookus nihkuma 5G sidevõrkudelt järgmise mobiilside põlvkonna, 6G suunas.
Instituudi õppetöö on jõudsalt arenemas nii elektroonika kui ka telekommunikatsiooni valdkonnas. Elektroonika valdkond on lisatud Inseneriakadeemia programmi ning 2023. aasta vastuvõtuks arendatakse tööturu ootustele paremini vastavaid magistriõppekavu. Paar aastat tagasi avatud bakalaureuse õppekava “Riistvara arendus ja programmeerimine” on jätkuvalt edukas ka tänavu, kuhu tuli õppima kokku 85 tudengit.
Huvitavaid lisafakte
Elektroonika kateedri juhatajad on olnud: Paul Plakk (1962 -1968), Otto Pikkov (1968–1978), Uljas Tamm (1978–1983), Enn Velmre (1983–1988), Mart Min (1988–1992). 2011. aastal moodustatud elektroonikainstituudi direktorid on olnud Mart Min ( 1992–2000), Toomas Rang (2000–2018) ning 2018. aastast Laur Lemendik.
Käesoleva aasta sügisel ilmub Enn Velmre põhjalik raamat “Thomas Johann Seebeck Tallinna kaupmehepojast füüsikaklassikuks”.
