Alina Lerner-Vilu soovis pärast gümnaasiumi lõpetamist õppida midagi põnevat. Erinevaid võimalusi uurides langes valik Tallinna Tehnikaülikooli kasuks ning ta asus õppima maateaduste ja geotehnoloogia erialale, mille edasiarendus on praegune  TalTechi “Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate” õppekava. Spetsialiseerudes valis ta meteoroloogia ja okeanograafia suuna.

Valitud eriala hakkas Lerner-Vilule nii väga meeldima, et õpingud ei piirdunud vaid bakalaureusega. Praeguseks on ta omandanud rakendusfüüsika magistridiplomi ning juba on tegemisel ka doktorikraad.

Lerner-Vilu töötab Keskkonnaagentuuris ilma prognoosmudelite spetsialistina. Ta räägib oma tööst lähemalt ning selgitab, miks võib tihti tunduda, et ilmateade valetab. Juttu tuleb ka virmalistest ja kliima soojenemisest. 

Otseselt ilma ei ennusta

Lerner-Vilu ei tegele tööl otseselt ilma ennustamisega. Tema ülesandeks on prognoosmudelite arendamine, mille baasil saavad sünoptikud ilma ennustada. “Prognoosmudelite loomine on haru, mis seob IT ja sünoptikute maailma. Me haldame mudeleid, mis koguvad vaatlusandmeid üle kogu maailma. Programmid analüüsivaid saadud teavet ning selle alusel luuaksegi mudelprognoose,” täpsustab ta.

Mudelid koosnevad Lerner-Vilu sõnul tuhandetest koodidest ning neid on väga keeruline tööle saada. “Kui teen ühe muudatuse, siis kõik läheb nii-öelda katki. Mudeli tööle saamine võtab aastaid aega,” räägib ta ning nendib, et inimesi, kellelt nõu küsida, Eestis kahjuks palju ei ole. Kui on mure, siis tuleb kirjutada näiteks Norra kolleegile. Vastus võib aga aega võtta. 

Tema sõnul on aga väga tore olla osa nii olulises protsessis, nagu seda on ilma prognoosi loomine. Ilmaprognoosid ei ole vaid selleks, et inimesed teaksid, kuidas end riidesse panna. Neist on kasu väga paljudele valdkondadele, näiteks lennundusele, ehitusele ja põllumajandusele. Ilmateenistuse kodulehelt saab vaadata mudelprognoose. Seal nähtavad visuaalid ja prognoosid ongi need, mis sünnivad tänu Lerner-Vilu ja tema kolleegide tööle.

Tööpuudust kartma ei pea

Kas nii põneva, ent samas esmapilgul keerulisena tunduva eriala õppimine oli väga raske? Lerner-Vilu tõdeb, et bakalaureuseõpe pigem ei olnud raske. “Eks ikka oli matemaatikat ja füüsikat palju, aga kuna olen tehnilise taibuga, siis sain üsna hästi hakkama,” meenutab ta. Keerulisemaks läks alles magistriõppes, kuna selgus, et meteoroloogiks saamiseks tuleb õppida rakendusfüüsikat, mida läheb igapäevatöös vaja tõesti palju.

Kuna tegemist on väga perspektiivse erialaga, siis omandas Lerner-Vilu lisaks bakalaureusele ka magistrikraadi ja praegu pingutab doktorikraadi saamise nimel – kõike seda ikka TalTechis. 

“Tööd selles valdkonnas jagub ja tööpuuduse üle muret tundma ei pea. Ütleksin, et pigem on spetsialistide puudus,” märgib ta.

Miks ilmateade valetab? 

Kui mudelid koguvad infot üle maailma ning saadud andmed on detailsed, siis võib jääda segaseks, et miks ilmateade ikkagi “valetab”.

Lerner-Vilu ütleb, et ilma ennustamist võiks võrrelda aktsiaturuga. Ka seal tehakse prognoose ja tehnilist analüüsi, mis ennustavad, kuidas aktsiate hinnad tõusevad või langevad. Keegi aga ei saa ennustada seda, missugused ettevõtted lähevad kindlapeale pankrotti.

Ta lisab, et vahest nii mõnigi on kuulnud väljendit “liblikaefekt”, mis piltlikult öeldes tähendab, et liblika tiiva lehvitamine Brasiilias võib mõjutada tornaadot kuskil teisel pool maailma. See on kontseptsioon, mille on välja töötanud meteoroloogid. 

“See tähendab, et kui meil ei ole ideaalseid vaatlusandmeid iga punkti jaoks, siis prognoos ei saa olla sajaprotsendiliselt täpne. Lisaks ei saa ka instrumendid olla alati perfektsed,” põhjendab Lerner-Vilu, miks ilmateade võib vahel ”valetada”.

“Näiteks võib midagi katki minna või teeb lind sademete kogumise anumasse pesa. See kõik mõjutab tulemusi,” toob ta näiteid. Pealegi on atmosfäär kaootiline, mistõttu ei saa välistada, et ennustatav tornaado jääb tulemata, kuid ei saa ka välistada, et see ei teki hoopis kuskil teisel pool maakera.

Kas loodusmärgid ennustavad ilma? 

Eesti rahvatarkuse põhjal otsitakse meie loodusest tihti märke, mis ennustaksid, milline tuleb suvi või talv ning kas suvi tuleb vihmane või päikeseline. Kas see on võimalik või on tegemist müüdiga? 

Lerner-Vilu ütleb, et loodusmärke võib võrrelda horoskoobiga. “Kui on soov uskuda sellesse, siis kindlasti leiab mingisuguseid märke, mis seda ka kinnitavad. Teaduslikult seda tõestatud aga ei ole,” möönab ta. “Väga lühiajaliselt saab aga natuke ennustada küll.”

Kuidas loodusmärkide järgi lühiajaliselt ilma ennustada? 

• Vahetult enne vihmasadu panevad lilled oma õied kinni.
• Kui päikeseloojangul on horisont väga punane, siis see tähendab, et kuskil kaugemal on pilved ning sellest tulenevalt jõuab meieni ainult pikalaineline kiirgus ehk punane värv. Järelikult võivad varsti saabuda pilved ka sinna, kus teie olete, aga ei pruugi – need võivad ka ära kaduda. 
• Suitsupääsukesed lendavad enne vihmasadu madalal, sest putukad, keda nad söövad, ei saa enne vihma suure õhuniiskuse tõttu kõrgemal lennata. 

Miks me näeme virmalisi?

Virmaliste nägemiseks peab olema pime ja taevas pilvitu. Viimasel ajal on Eestis nähtud virmalisi sagedamini kui varem. Lerner-Vilu ütleb, et see on tingitud päikese suurenenud aktiivsusest. “Päikesel on 11-aastased tsüklid. Kolm aastat tagasi algas uus tsükkel ning sellest tulenevalt võib ka lähima paari aasta jooksul virmalisi rohkem näha.”

Aga mis need kaunid valguskiired taevas ikkagi on? Lerner-Vilu selgitab, et kui päikese aktiivsus on kõrge, siis sellest purskavad välja laetud osakesed. Need liiguvad Maa suunas ning Maa magnetväli tõmbab neid päikese osakesi enda poole. Osakesed põrkavad kokku atmosfääri osakestega, hapniku ja lämmastiku molekulidega. Nii tekibki valguse kiirgus, mida me näeme virmalistena. Kui kiirgab hapnik, siis on värv roheline, kui aga lämmastik, siis lilla.

“Virmaliste nägemiseks on vaja pilvevaba taevast ning isegi talvel on see Eestis pigem harv nähtus,” toonitab Lerner-Viru.

Kuidas mõjutab meid kliima soojenemine?

Lerner-Vilu räägib, et kliima soojenemise probleem on aasta-aastalt suurenenud ning eriti märkavad seda inimesed, kes töötavad meditsiinis, ehituses või põllumajanduses. See toob kaasa ka ekstreemseid ilmastikunähtuseid, nagu näiteks torme. 

“Ehituses peab sellega väga arvestama. Tuleb arvestada, et tugevaid tuulehooge võib olla aina rohkem ning pankrannikule maju ehitada ei tohiks,” viitab Lerner-Vilu. 

Ta toob välja ka pikemad kuumalained, mil plusskraadid küünivad üle 27. “Suvel võivad tekkida perioodid, kus on väga kuiv ja palav. See on ohtlik tervisele ning võib põhjustab ka südamerabandusi.”

Lerner-Vilu ütleb, et tumedaid pindu, mis kuumavad, võiks olla vähem. Näiteks Tallinnas populaarsust kogunud musta värvi klaasist hooned ei ole kuumalainetest rääkides üldse hea variant. Need neelavad soojust ning selliseid hooneid on vaja palju jahutada. “Linnadesse tuleks luua ka rohkem haljastust,” rõhutab ta. 

Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia õppekava kohta saad lähemalt lugeda Digigeeniuse artiklist SIIT ning TalTechi veebilehelt SIIT.

Tasub kõrva taha panna, et TalTechi vilistlasena on elu pööraselt huvitav, sest alati vajab keegi just sind enda tiimi tööle! Suurte probleemide lahendamine toob ka väärilise töötasu ja mine tea – ehk sa ei lähegi kellegi juurde tööle, vaid teed hoopis enda ettevõtte koos sõprade või kaastudengitega.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt www.taltech.ee/sisseastujale.