Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite käe all on valmimas Eesti esimene isejuhtiv elektrivormel, mis peaks garaažist välja sõitma juba tuleval kevadel.
Projekti juhivad TalTechi tudengid Martin Ploom ja Kaarel Värk, kelle hallata on 13-liikmeline tiim. Ploomi sõnul tehti enne tiimi komplekteerimist eeltööd ning tutvuti nende konkurentidega, kes on isejuhtivate tudengivormelite võistlussarjas juba osalenud.
Eesmärgiks on võistlustel poodiumile tulla
Tudengivormelite sarjas on isejuhtivad vormelid võistelnud juba kaks aastat ning tuleval aastal soovivad sellest osa võtta ka eestlased. Esimese aasta eesmärgiks on poodiumile jõuda. Selle kasuks räägib Ploomi sõnul asjaolu, et sel aastal toimunud võistlusel sai 17 tiimist tehnilisest kontrollist läbi vaid üheksa meeskonda, kellest 3 lõpetasid kõik dünaamilised alad.
“Me ei tea ette rada, mida kestvussõidul sõidame. Peame ringrajal läbima kümme ringi, kohe kui auto sõidab koonuste vahelt välja, on katse lõppenud,” ütles Ploom.
Isejuhtiva vormeli väike eelis on selles, et tiim ei pea sõiduki ehitamist päris nullist alustama, vaid nad saavad kasutada eelmistel hooaegadel valminud elektrivormeleid.
“Reeglitega on nõutud, et isejuhtivasse autosse peab inimene sisse mahtuma, aga jalaruumi on 5cm võrra vähendatud. Teiste tiimide kogemusele tuginedes on isejuhtiva auto ehitus raske.”
Eesti tudengivormeli ehk FS Team Tallinn meeskonna kapteni Rico Jaanipere sõnul on isejuhtiva vormeli suurimateks väljakutseteks masinnägemine, tundmatu raja kaardistamine ja trajektoori planeerimine. Nende kolme valdkonna kooslusel peab vormel rajal ise hakkama saama.
Tiimis on ruumi uute tudengite jaoks
Kuigi tudengi-vormeli ja isejuhtiva vormeli arendused on juba mõned kuud kestnud, on Jaanipere sõnul neil tiimis alati ruumi uute tudengite jaoks. Tema sõnul on selles osas parimaks näiteks just Ploom, kes ei liitunud tiimiga kohe hooaja alguses vaid veidi hiljem.
“Kokku on meil 81 liiget, kellest 66 ehitavad elektrivormelit ja 15 isejuhtivat. Teiste tiimide kogemusele tuginedes leiame, et 15 inimesest piisab isejuhtiva vormeli ehitamiseks. Neli neist tegeleb mehhaanikaga, et auto suudaks ise rooli keerata ja pidurit vajutada. Ülejäänud on elektroonika ja tarkvaraarenduse peal,” ütles Jaanipere.
Praegu tegeletakse isejuhtiva vormeli tarbeks vajalike sensorite ning muude komponentide hankimisega. Esimesed testid tehakse sensoritega juba talvel ning kevadel, mil lumi on sulanud, hakatakse vormelit testima.
Jaanipere ärgitab kõiki tudengeid, kes on elektri- või isejuhtiva vormeli ehitamisest huvitatud, võtta tiimiga ühendust. Ta küll mööndab seda, et praegu liitudes ei anna enam elektrivormeli disaini osas enam kaasa rääkida, kuna see on juba enamuses paika pandud.
Siiski on tegu hea võimalusega arendada erialaseid oskusi, kuna vormeli ehitamisel tulevad kokku kõik teadusalad.
